Uuring Eesti materiaalse etnograafiapärandi kogumisest, kasutamisest ja säilitamisest Eesti muuseumides

Tartu ülikooli etnoloogid Ene Kõresaar, Jana Reidla ja Kirsti Jõesalu viisid Muinsuskaitseameti tellimusel läbi uuringu, milles analüüsiti Eesti materiaalse etnograafiapärandi kogumist, kasutamist ja säilimist Eesti muuseumides. Uurimisgruppi kuulus lisaks Hiljar Tammela ning toimetamisel oli abiks Reet Ruusmann.

Uuriti 20 riigi valitsemisala muuseumi ja 10 muu muuseumi esemekogusid. Uuring kombineeris kirjeldava statistika ja kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodeid. Analüüsitav valim moodustati ’etnograafilise eseme’ mõistest lähtudes, milleks oli „Eesti talurahva poolt kuni 20. sajandi keskpaigani valmistatud ja kasutatud ese (sh ostukaup).“ Etnograafiliseks määratud museaale on kõigis uuritud muuseumides kokku 121077.

Uuringus käsitleti muuhulgas: museaalide teemarühmadeks jaotamist; kogumist ja selle vastavust kogumispõhimõtetele; kogude täiendamise vajadust; museaalide kogudest väljaarvamist; kasutamist; säilitamise tingimusi jne.

Uuringu järeldustes tõdeti näiteks, et etnograafiapärandil on oluline roll töös kogukonnaga, sest kohalikud elanikud on peamised näituste ja ürituste külastajad ning esemete kogudesse annetajad. Selgus ka, et pärandi seisund on valdavalt rahuldav, kuid muuseumid vajavad juurde ressursse, et kindlustada esemete säilimist. Ka jõuti järeldusele, et MuISi ei toimi veel andmebaasina kogude koosseisu võrdlevaks uurimiseks.

Uuringu aruanne on leitav Muinsuskaitseameti lehel: https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/mka_tu_etnograafiaparandi_uuring-aruanne.pdf

Fotol vaade helilooja Mart Saare majamuuseumile.