Audru kihelkond

Audru kihelkond asus Pärnumaal, 10 km kaugusel Pärnu linnast. Kihelkonna õigused sai Audru 17. saj esimesel poolel, kui siia ehitati luterlik Püha Risti kirik. Enne kuulus Audru Pärnu krahvkonna alla.

Linna lähedus mõjutas kindlasti Audru rahvarõivaste kujunemist. Talunaised käisid linnas oma käsitööd müümas ja sealt osteti poekangast ja lisandeid rõivaste juurde. 18. sajandi lõpul asutati Pärnusse Fleury puuvilla värvimise ja siidpaelte kudumise töökoda. Selle töökoja paelad levisid kõigis Pärnumaa kihelkondades, nendega kaunistati seelikuid ja tanusid. Vaku- ja hindamisraamatute järgi elasid siinsed talupojad suhteliselt vaeselt. Talud olid väiksed ja laiali pillutatud suurte metsade ja rabade vahele.

Audru rahvarõivais on palju ühisjooni Tõstamaa ja Pärnu-Jaagupi rõivastega: punasepõhjalised seelikud, pruunid ja mustad ülerõivad, vanemat tüüpi lõiked. Piirkonnas püsisid rahvarõivad kaua, naised kandsid neid veel 20. sajandi algul.