Lihula kihelkond

Lihula kihelkond asus Läänemaa lõunaosas, võttes enda alla nüüdse Lihula linna ja seda ümbritseva ala. Lihula kihelkond piirnes Kirbla, Kullamaa, Vigala, Mihkli ja Karuse kihelkonnaga. Peamine liiklussoon oli Virtsu-Lihula-Risti maantee. Lihula alev tekkis 13. sajandil feodaalilinnuse juurde, hiljem alev hävis, kuid ehitati uuesti üles ja oli keskajal üks suuremaid linnalisi asulaid. 19. sajandi teiseks pooleks oli Lihula kujunenud oluliseks piirkondlikuks keskuseks.

19. sajandi II pooles töötas alevis hinnatud kullasepp Johann Friedrich Baumann. 1900. a asutas Juhan Paisuots Lihula lähedale Alakülasse värvitööstuse, kus sai lasta kangast värvida ja uhtuda. Alevis töötas pottmütsitegija ehk mütsiemand. Alevikauplustes sai teha suuremaid sisseoste, samuti toimus Lihulas igal aastal kaks laata - paastulaat ehk vastlapäevalaat ja mihklilaat ehk sügiselaat. Laadal müüsid riidekaupa kaupmehed Pärnust, Tallinnast, Haapsalust ja Viljandist. Riidevärve, tikkimisniiti, helmeid, siidi-, sitsi- ja villaseid rätte käisid taludes müümas ka rändkaupmehed. 

Lihula kihelkonna rahvarõivastel on palju ühiseid jooni Kirbla ja Karuse kihelkondade rahvarõivastega. Rahvarõivaid kanti pikalt, eriti kiriku- ja pulmarõivastusena. Rahvarõivaste kandmine hääbus 1915.-1920. aasta vahel.