Mihkli poiss

Nooremate laste riietuseks oli 19. sajandi keskel pikk särk. Soojal ajal käidi enamasti paljajalu, külmaga tõmmati jalga sukad ja pastlad. Jõukamates peredes kandis laps vanemate ülerõivaste eeskujul õmmeldud pikk-kuube ja käes kirjatud labakindaid.

Poisid said püksid jalga 10-11 aastaselt. Esimesed pidulikud riided said nii poisid kui tüdrukud alles leeri ajaks. Mihkli poisi suveülikond koosnes mahamurtava kraega, kurgu alt sõltustega kinnitatavast särgist, valgest või sini-valgetriibulisest linasest riidest õmmeldud kintspükstest ja linasest vatist. Peas kanti punastest ja mustadest siiludest õmmeldud murumütsi. Jalas olid sinised, mustad või hallid villased sukad, mis kinnitati põlve alt säärepaelatega. Jalatsiteks olid pastlad. Talvel kanti villasest kangast õmmeldud vatti ja kintspükse ning pikk-kuube või kasukat.

Koostaja

  • Liivi Vainu, rahvarõivaste uurija (2015)

Allikad

  • Ellam, Haldi 2014. Vanasti kandsid ka poisid kleite. Raplamaa Sõnumid, 30. aprill.
  • Kaarma, Melanie, Voolmaa, Aino 1981. Eesti rahvarõivad. Eesti Raamat.
  • Tõnurist, Igor 2003. Rahvarõivakandja abiline. OÜ Vali Press.