Tõstamaa

Tõstamaa kihelkond kuulus ajaloolise Pärnumaa koosseisu, olles asutatud suhteliselt hilja, alles 1670. aastal. Tõstamaa kihelkond ei ole pindalalt suur ja see moodustati peamiselt Audru kihelkonna maade arvelt. Kiriku kohta on teateid aastast 1613.  Kirik allus algul abikirikuna Pärnule ja hiljem Audrule, kogudus iseseisvus 1670 aastal.

Siin asus seitse mõisat, neist kaks – Pootsi ja Tõstamaa- olid rüütlimõisad, Kihnu ja Seliste olid riigimõisad, lisaks Kastna kirikumõis ning Pootsi kõrvalmõis Kõpu. Mõisate olemasolu on mõjutanud ka rahvarõivaid.

Rahvarõivad püsisid siin kandis kaua kasutusel – naised kandsid neid veel isegi 20. sajandi algul. Alalhoidlikkuse tõttu jäid siinsed rõivad ka lõigetelt vanematüübiliseks.

Ajalooliselt on Tõstamaa olnud väga tihedalt seotud Kihnu saarega. Kihnu, samuti Manilaid, Sorgu jt väiksemad saared, kuulusid Tõstamaa kihelkonna alla. Rahvarõivais võib ühisjooni märgata kõige enam kinnastes ja sukkades.

Tõstamaalt on muuseumides tõeliselt rikkalik kogus esemeid. Samuti on mitmeid korrespondentide ülestähendusi. Üks vanemaid fotosid rahvarõivais inimestest, pildistatud 1868. aastal, on pärit just Tõstamaalt.

Kokku annavad need teiste kihelkondadega võrreldes väga põhjaliku ülevaate siinsetest rõivastest ja nende kandmise traditsioonidest. Voldemar Haas on oma välitöödel kirja pannud niivõrd täpsed kirjeldused rõivaste ja nende kandmise kohta, et raske on siia veel midagi lisada või neist soovitustest mööda vaadata.