Vändra

Vändra (saksa k Fennern) kihelkond asutati 17. sajandi keskpaigas. See asus Eesti keskel, moodustades Pärnumaa kirdeosa. Vändra kihelkond oli territooriumilt üks Liivimaa suurimaid, tuntud oma suurte metsade ja rabade rohkuse poolest. Sellest tingituna oli Vändra pigem hõredapoolselt asustatud. Maakonnasiseselt mõjutas elanikkonna ümberasumist kihelkonna lõuna- ja idaosas kulgev Pärnu jõgi. Samas on teada, et sisseränne toimus nii Järva- kui Harjumaa suunast, sest Vändra kihelkond oma paksude metsadega oli piirkond, kuhu põgeneti peitu nii sõja, katku kui ka hirmust kättemaksu eest.

Vändra kihelkonna paiknemine Eesti keskel tõi mõjutusi nii Põhja- kui Lõuna-Eestile omasest kultuurist. Naaberkihelkondadeks olid Harjumaalt Rapla ja Juuru, Järvamaalt Türi, Viljandimaalt Pilistvere ja Suure-Jaani ning kodumaakonnast ehk Pärnumaalt Tori ja Pärnu-Jaagupi. Kaasaegse haldusjaotuse järgi kuulub lõunapoolne osa ajaloolisest Vändra kihelkonnast Pärnumaa ja põhjapoolne Raplamaa koosseisu.