Hargla mehe rahvarõivad, 19. saj II pool

Hargla mehe rõivaste põhikomplekti kuulusid särk, püksid, vatt, sukad, jalatsid, peakate. Ülerõivaks pikk-kuub, millele seoti lai vöö. Lisandiks tubakakott, tasku.

Särk

Särk ehk hame ulatus põlvini ja oli laia mahapööratud kraega ning pikkade värvliga lõppevate varrukatega. Õlgadel olid õlalapid, kaenla all – kaenlalapid. Särk oli kaunistamata või siis õmmeldi valge puuvillase lõngaga ilustuseks lihtne tikand. Õlalappidele ja värvlitele tehti tikkpistes jooned e pilud. Kuid on andmeid ka rohkem kaunistatud särkidest.

Hella Keem kirjutab:

Siinjuures on huvitav märkida, et meeste (eriti noorte poissmeeste) särgid olid tihti rikkalikumalt kirjatud, kui tüdrukute omad. Et kõik tikandid olid tehtud valge lõngaga, siis ei torganud see silma. Nii näiteks noormeeste manüskine hamõ oli välja-õmmeldud rinnaesisega. Seda kaunistasid aetud plakikesed ja augukesed, või piki ülevalt alla jooksev augukeste rida. Käisevärvlitel ja õlarihmadel olid samasugused kirjad kui naiste särkidel, siin oli kirjamiseks (kiruttamine) tarvitatud ainult valget lõnga.

H. Keemi käsikirjalises arhiivimaterjalis on tööproovid särkide tikandinäidistega.

Särki kanti pükste peal, ka siis, kui peale võeti vatt. Särk seoti kinni kitsa palmitsetud vööga.

Meeste särk ERM A 446:907, ERM A 58:42
Meeste särk (Urvaste) ERM A 680:24

Püksid

Poolpikkade säärtega püksid olid laka või poollakaga ja õmmeldud valgest või hahast paksust villasest kangast. Pükste tagakülje ülemises servas olev lõhik oli värvliga linase nööri abil kokku seotud. Esiküljel kinnitati värvel ja laka parempoolne nurk puupööradega. Paremal küljel asuvasse taskuavasse oli õmmeldud linasest kangast taskukott. Säärtevahelisele alale tehti väikesed kiilukujulised vahetükid ja säärte külgede alumistesse otstesse lõhikud. Pükstele tõmmati sukad põlvini peale ja seoti pastlanööridega kinni.

Igapäevaselt kanti valgeid paklasi või linaseid pükse. Need olid ilma lakata, pealt kimardatud e kurrutatud püksid, mis seoti kinni palmitsetud nööriga.

Hilisemal ajal on jõukamad mehed villaste ja linaste pükste kõrval kandnud ka nahkpükse.

Villased püksid ERM A 58:40
Nahkpüksid ERM A 469:6

Vatt

Vatt e pihtsärk oli valge või hahk ning ulatus umbes vaksa jagu üle puusa. Õmblusteta seljatüki kummalgi puusal oli üks volt. Pihtsärgi püstkrae oli kolme sõrme laiune, selle otsad eest kokku ei ulatunud. Eest kinnitati vaskhaakidega. Mõlemad rist-tasku ääred, krae veer ja hõlmade servad ülalt umbes 10 cm ulatuses olid ääristatud poole sentimeetri laiuse musta paelaga. Valgamaale kuuluvas Hargla kihelkonna osas Laanemetsas kantud vatil puudusid mustad äärepaelad, seljatagune oli ilma voltideta ning õlapealne ilma õmbluseta.

19. sajandi lõpul hakkasid nooremad Mõniste, Saru ja Taheva kandis linnamoodi riideid kandma, vanad mehed kandsid pihtsärke aga ka hiljem.

Vatid ERM A 599:204, ERM A 58:33

Peakatted

Peakatteks oli kõva, poolkõrge ja ülespoole kitseneva rummuga hahk või must kaapkübar.

Kaapkübar (hahk) ERM 14619
Kaapkübar (must) ERM A 29:19

Ülerõivad

Pikk-kuub

Pikk-kuub e pikksärk õmmeldi samasugusest materjalist nagu vatt. Pikksärk oli voodrita, umbes 7 cm kõrguse kraega ja kahe küljetaskuga, mille avad asusid selja peal. Puusadel olid voldid ja varrukaotstes lõhikud. Krae- ja taskuservad ning varrukasuud olid kaunistatud musta paelaga. Pikksärkide kandmine hakkas kaduma 19. sajandi lõpul.

Pikk-kuub ERM A 58:28

Vööd

Vöö seoti tavaliselt pikksärgi peale. Selleks oli kas võrkvöö või telgedel kootud lai triibuline pussakas. Kasutusel on olnud ka varrastel kootud vööd ning poest ostetud kamlotvööd.

Kuna särki kanti pükste peal, seoti see kinni kitsa, umbes 2 cm laiuse toimselt palmitsetud vööga, mis jäi ette rippuma.

Kamlotvöö (Karula) ERM A 58:10
Varrastel kootud vöö ERM A 58:32
Palmitsetud vöö ERM A 26:6

Sukad

Sukad olid valged või hallid ja neid kanti püksisääre peale tõmmatuna. Säärepaelu ei kasutatud, sest sukad seoti kinni pastlanööridega.

Jalatsid

Pastlaid kasutati jalanõudena 19. sajandi lõpuni ja kohati ka 20. sajandi algul. Pidulike jalanõudena esines ka saapaid.

Seanahast pastlad MF _ 624:1 E 205:1
Veisenahast pastlad MF _ 579:11 E 199:11
Vasikanahast pastlad MF _ 489:1 E 185:1

Kotid

Tubakat hoiti tubakakotis. Taskuid kasutati piibunõela, tuleraua, raha jms kaasas kandmiseks. Tasku e tasi oli vööl pükste peale seotuna igapäevaselt kaasas.

Tubakakott ERM 14587
Tasku ERM 14591

Koostaja

Maaja Kalle, rahvarõivaste uurija

Allikad

ERM EA 39. Hella Keem 1939. Käsikirjaline arhiivimaterjal Mõniste ja Saru vallast.
ERM EA 113. Elle Kuigo 1966. Käsikirjaline arhiivimaterjal Harglast.
Kurrik, Helmi 1938. Eesti rahvarõivad. Eesti Rahva Muuseum.
Moora, Harri (Toim) 1957. Eesti rahvarõivaid XIX sajandist ja XX sajandi algult. Eesti Riiklik Kirjastus.

Hargla mees