Helme kihelkond

Helme kihelkond asus ajaloolise Viljandimaa lõunapiiril. Kihelkonna põhjaosas olid naabriteks Tarvastu ja Paistu ning läänes Karksi kihelkond. Ida pool kulges piir Tartumaaga ja lõunaosas Läti Volmari ehk Valmiera maakonnaga. 

Etnograafiliselt kuulus Helme koos Tarvastu ja Paistu kihelkonnaga Lõuna-Viljandimaa Ida-Mulgi rühma, mille keskuseks on peetud Tarvastu kihelkonda. Siit ulatus mõju Paistu, Viljandi ja osalt Helme kihelkonda. Helme oli uuendustele suhteliselt vastuvõtlik Mulgi kihelkond ja erines mitmeski osas teistest. Siinsed naised võtsid pikk-kuue kõrval omaks uuemamoelise kampsuni ja naaberkihelkonna Rõngu eeskujul väikese tülltanu. Meesterõivastuses võeti pikk-kuue kõrval uuendusena kasutusele põlvpükstest ja vatist koosnev täisvillane potisinine ülikond, mille vatti ja pükste säärevärvleid kaunistasid säravad vasknööbid.

Erinevalt teistest Mulgi kihelkondadest ei kodunenud siin omanäolised peene labasekoelise linase keskosa, punase-sinisetriibuliste otstega õlalinikud ja viielõngalised tekid, vaid kanti visalt musti sõbasid.