Maarja-Magdaleena mees

Kuna Tartumaal vahetus meeste rahvariie palju varem linnaliku moe vastu kui naiste rahvariie, siis on meil praeguseks muuseumistes meeste rõivaesemeid palju vähem. Samamoodi on ka 20. sajandi alguses kogutud kirjeldused meeste riiete kohta napimad. Teisest küljest jälle on meeste 19. sajandi rõivamood rohkem piirkonnaülene. Kui naiste riietuses saame heal juhul välja tuua kihelkonnale iseloomulikke seelikutriipe, siis meeste riietus on sarnane kas kogu maakonnale või praegusel juhul maakonna põhjaosale – Põhja Tartumaale.

Põhja-Tartumaa meeste komplekti kuuluvad linane särk, linased või villased põlvpüksid, sukad või kaltsud, pastlad, kingad või saapad, säärepaelad, vatt, pikk-kuub ja kuue vöö ning kaapkübar. Rikkamatel peremeestel kuulus sinna juurde veel linnas õmmelda lastud vest.

Särk

Mehed kandsid küllaltki pikka ja laia linast särki, millel olid kroogitud varrukad, krae ning tikkpistetega ilustatud värvlid. Nii esikinnise kui krae äär olid kaunistatud kas ühe või kahe pilureaga. Sarnaselt naistesärkidele olid tikandid särkidel tehtud kas valge linase niidiga või punase maagelõngast tikkimisniidiga. Kahjuks ühtegi meeste särki Maarja-Magdaleenast säilinud ei ole. Eeskujuks võib võtta Palamuselt kogutud meestesärgi.

• Meeste särk (Palamuse) ERM A 509:5074

Püksid

Mehed kandsid 19. sajadni keskpaigas täislakaga põlvpükse, hiljem tulid poollakaga püksid ning päris sajandi lõpus asendusid põlvpüksid linnamoeliste pikkade pükstega. Põlvpüksid olid suvel hallikad linased või ka valge-sinise ruudulised linased ning talvel villased hallid või potisinised. Kirjeldusete järgi olid püksid ülevalt volditud värvli vahele ning alt kitsamad.

• Potisisnised täislakaga põlvpüksid (Suure-Jaani) ERM 2072
• Seemisnahksed sajandi alguse põlvpüksid (Torma) ERM 209
• Linased põlvpüksid (Torma) ERM 153, ERM 3968
• Linased põlvpüksid (Laiuse) ERM 9359

Vest

Maarja-Magdaleenas oli allikate järgi vest jõukama peremehe uhkuseasi. See oli linnas rätsepal õmmelda lastud riideese ning seda igaüks ei saanud endale lubada. Kahjuks ühtegi vesti siitkandist säilinud ei ole.

Vatt

Maarja-Magdaleenas kandsid mehed halle, potisiniseid ja musti villaseid vatte. Kusjuures on märgitud, et hall oli vaesemate värv, potisinine uhkemate peremeeste ning musti vatte kandsid peigmehed. Suvel kanti linaseid vatte.

• Potisinine villane vatt (Palamuse) ERM 2303
• Linane vatt (Torma) ERM A 100:18, ERM 3970

Peakatted

Mehed kandsid Põhja-Tartumaal kõrge rummuga musta kaapkübarat, mida Maarja-Magdaleenas mäletati 20. sajandi alguses nimetusega malm. Mainitud on ka suvist õlgkaabu kandmist. Talvel jälle kanti ka nahast ilma ääreta, ainult rummuga mütsi.

Ülerõivad

Pikk-kuub

Must pikk-kuub oli kitsa taljega. Mõnikord kaunistatud ka punaste kaaruspaeladega.

• Kaunistuseta pikk-kuub (Tartu-Maarja) ERM A 179:25

Saterkuub

Saterkuub on pikk-kuue järglane ning selliseid laia reväärkrae ja nööpidega kuubesid kanti just enne kui rahvarõivad kasutuselt ära jäid.

• Saterkuub (Torma) ERM 3975, ERM A 174:17

Rüü

Linast rüüd kanti ülerõivana soojemate ilmade korral. Samuti kasutati rüüd kaitsekihna kasuka all või pikk-kuue peal. Rüü tehti sama lõike järgi nagu pikk-kuubki.

• Linane meeste rüü (Torma) ERM A 174:22, ERM 197

Kasukas

Talvel kanti pikk-kuue all valget kasukat. Kasukas oli lõikelt samasugune nagu pikk-kuubki.

• 1890. aastal valmistatud must lambanahkne kasukas (Torma) ERM A 614:99

Vööd

Kasuka peale sidus mees punase vöö. See võis olla nii võrkvöö kui telgedel kootud vöö.

• Võrkvöö ERM A 35:6

Jalakatted

Jalarätid

Igapäevaselt mähiti säärte ümber linase riide ribasid ehk kaltse. Kaltsud kinnitati põlve alt kas säärepaeltega või pastlapaeltega.

Sukad

Pidulikumal puhul kandisid mehed valgeid või potisiniseid villaseid sukki. Kogutud on kirjeldus ka pikkitriipu soonikkoes sukkade kohta, kus pahempidi silmad kooti sinisega ning parempidi silmad kas valge või punasega.

• Sinised meeste sukad (Puhja) ERM 9038/ab

Säärepaelad

Maarja-Magdaleenast on kogutud kirjeldus, et sukapaelad punuti kalasaba moodi ja tehti tihti sukkadega sama värvi. Muuseumisse on veel kogutud ühed heegeldatud säärepaelad.

• Põimitud säärepaelad ERM A 18:14/ab
• Heegeldatud säärepaelad ERM A 18:1/ab

Jalatsid

Viisud

Viisud olid kasetohust tehtud ning neid kanti tööjuures ja igapäevaselt.

Pastlad

Maarja-Magdaleenas kanti heledaid parknahast pastlaid.

Kingad

Rahvarõivaste juurde kanti ka musti kinniseid kingi.

Kindad

Samamoodi nagu rahvarõivakomplekti juurde kuuluvad pikk-kuub, kasukas ja erinevad ülevisked. Kuuluvad 19. sajandil kantud rõivaste loetelusse ka kindad. Mehed kandsid kindaid vöövahele pistetuna. Usuti, et see kaitseb kurja vastu.

• Kindad ERM A 35:7, ERM A 178:26/ab, ERM A 36:16/b, ERM A 36:22, ERM A 36:17, ERM A 36:20

Kotid

Kuna 19. sajandil riietel ei olnud külgeõmmeldud taskuid, kasutati kõige tihedamini asjade kaasavõtmiseks paunaks sõlmitud kangatükki, puidust lähkreid või näiteks Maarja-Magdaleenast on kogutud ka üks kasetohust märss.

• Kasetohust märss ERM A 4:2

Vitssõlg

Mehed kinnitasid särgi väikese hõbedase vitssõlega.

Koostaja

• Tiina Kull, Vooremaa rahvarõiva nõuandekoda (2020)

Allikad

• Kaarma, Melanie, Voolmaa, Aino 1981. Eesti rahvarõivad. Eesti Raamat.
• Kull, Tiina 2014. Rahvarõivaid Vooremaa veerelt. OÜ Saarakiri.
• Kurrik, Helmi 1938. Eesti rahvarõivad. Eesti Rahva Muuseum.
• Manninen, Ilmari 1927. Eesti rahvariiete ajalugu. Eesti Rahva Muuseum.
• Moora, Harri (Toim) 1957. Eesti rahvarõivaid XIX sajandist ja XX sajandi algult. Eesti Riiklik Kirjastus.
• Piiri, Reet 2014. Vana-Tartumaa rahvarõivad. Eesti Rahva Muuseum.