Sisukord

Otepää mees

Otepää mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandil särk, püksid, pikk-kuub, kasukas, vöö, sukad, kindad, vitssõlg, kaelarätt, peakate ja jalanõud. Muuseumitesse on kogutud väga vähe Otepää meeste rahvarõivaid, mistõttu tuleb rahvarõivaste kirjeldamisel ja valmistamisel suuresti toetuda kirjalikele allikatele ja naabruses paiknevate kihelkondade esemetele.

Särk

Otepää mehe särk valmistati valgest linasest labases koes kodukootud kangast. Erinevalt naiste särgist oli meeste särk tervenisti samast kangast. Särk ulatus põlvini, särki kanti pükstes. Õlgadel olid õlalapid, mille kaelusepoolne ots kroogiti kokku. Särgi kaelaava oli väike, madala püstkraega, mis ümbrites tihedalt kaela. Püstkrae nimetuseks oli kaaltagune. Särgi ees olev kinnis lõppes väikese voldikesega.

Särgil olid pikad laiad värvlitega käised, körtkäusse. Käistele andsid avarust kaenlaalused lapid. Värvlid, krae serv ja õlalapid kaunistati valge linase niidiga tehtud tikkpisteridadega. Särgi kinnitamiseks kasutati peamiselt hammenöpsi vitssõle asemel. Hammenöps oli niidist käsitsi tehtud nööp.

Püksid

19. saj I poolel kandsid mehed põlvpükse. Hilisemad püksid olid pikad, toimsest kodukootud kangast. Suvel kandsid mehed ühte paari takusest või linasest kangast pükse. Talvel kanti kahte paari pükse - all linaseid ja peal villaseid.

Kaelarätik

Mehed kandsid kaelas kirjust sitsikangast kaelarätikut. Jõukamatel oli kaelarätik siidist. Rätik seoti kurgu alla sõlme, otsad pisteti vesti alla.

Peakatted

Suvel kandsid Otepää mehed peas vildist kaapkübarat e veertega kaabut. Talvel oli meestel peals läkiläki - lontmüts e lont. Muuseumi on kogutud Otepää meeste karusnahkse serva ja sametise pealsega talvemüts.

Ülerõivad

Ülerõivaks oli täisvillasest kodukootud kangast valmistatud pikk-kuub - pikksärk, särk. Pikk-kuued olid kas potisinist või halli värvi. Vanemad olid potisinised, uuemad hallid. Pikk-kuued olid kirjalike allikate põhjal laiad, vaheliti tõmmatavate hõlmade ja laia kraega. Pikk-kuub kinnitati villase vöö või nahkse rihmaga. Värvilisi nöörkaunistusi Otepää meeste pikk-kuubedel ei olnud.

Talvel pandi pikk-kuue alla kasukas, kask. Kasukas valmistati valgeks pargitud lambanahkadest. Kasukas oli keha ligi hoidva lõikega ja ulatus põlvini. Kasukahõlmad kinnitati nahast nööpide e nahknöpsega ning trippidega.

Vööd

Ülerõivaste kinnitamiseks kasutasid mehed kas värvilist kootud vööd või nahast rihma. Meeste villased vööd olid naiste omadest laiemad. Noorematel ja rikkamatel võis nahkrihm olla helmestikandiga kaunistatud.

Jalakatted

Lühikeste põlvpüksega kanti põlvini ulatuvaid sukki. Sukad kooti tumehallist villasest lõngast. Meestesukad olid lihtsad, puudusid kirjad ja viklid. Sukki hoidsid üleval pastlapaelad.

Töö juures kanti pasteldega ja muul ajal säärsaabastega jalarätte, jalgrätte. Jalarätid olid kujult piklikud. Jalarättideks võidi kududa spetsiaalne takune jalarätikangas, samuti lõigati jalarättideks linaseid või villaseid ärakantud rõivaid. Jalaräti mähkimist alustati ülevalt sääre pealt, see toodi kihtidena alla ning lõpetati talla alla, kuhu räti ots keerati kahekorra.

Jalatsid

Pastlad, tsuvva, olid rikastel vaid tööjalatsiteks, vaestel ka pidujalatsiteks. Pastlad võisid olla tehtud nii parkimata kui ka pargitud nahast.

Lisaks kandsid mehed säärsaapaid. 19. sajandi lõpust kanti nn venesaapaid. Saabaste alumist poolt määriti tõrvast valmistatud tökatisarnase määrdega, et saapad veekindlaks muuta.

Kindad

Ehted

Särgi krae kinnitati enamasti niidist nööbiga, mõnikord ka hõbedast või vasest vitssõlega. Vitssõleks nimetati kitsast, mitte üle 5 mm laiust rõngakujulisi sõlge, mille külge on kinnitatud sõlenõel. Vitssõlgede läbimõõt jäi 1,5-3,2 cm vahele.

Sõrmused olid sel perioodil enamasti abielusõrmustena kasutatud vitssõrmus ja harisõrmuse erinevad tüübid: inglipeasõrmus, kätega sõrmus ja õiemotiividega harisõrmus, mida kandsid nii mehed kui naised.

Koostaja

  • Liis Luhamaa, pärandtehnoloog (2021)

Allikad

  • ERM EA 86. Aino Voolmaa 1962. Etnograafilist teatmematerjali Otepää kihelkonnast.
  • ERM EA 206. Aino Voolmaa 1986. Teatmematerjali rõivastusest endise Tartumaa ja Võrumaa kihelkondades.