Otepää naine
Otepää naise rahvarõivad, 19. saj II pool
Otepää naise rahvarõivad, 19. saj II pool
Otepää naise rahvarõivakomplekti kuulusid särk, seelik, vöö, sukad ja jalanõud, abielunaistel ka põll ja peakate. Särgi peal kanti kampsunit. Ülerõivasteks olid pikk-kuub ja kasukas. Ülevisetest on teada linase üleviske ja suurräti kandmist. Lisanditeks olid ehted, lahttasku, vardakott ja kindad.
Särk
Otepää naise särgi - ame, amme - ülemine osa oli tehtud peenemast linasest kangast. Vööst allapoole jääv osa - jakk, ammejakk - valmistati jämedamast takusest e paklasest kangast. Vaid pruudisärk valmistati üleni linast kangast.
Särgi käised olid pikad. Pidulikul särgil olid värvlitega, kurrutatud varrukad, töösärgil värvliteta lihtvarrukad. Särgi õlgadele õmmeldi õlalapid. Kaelaauku ääristas kas sõrmelaiune püstkrae või mahakeeratud krae. Särgi kaelus kinnitati kurgu alt paela või vitssõlega.
Särgi kaunistamiseks kasutati valge linase niidiga tehtud tikkpisteridasid. Nendega vitsutati värvlid, krae ja õlalapid. Selleks, et tikkpisterida jääks sirge, tõmmati enne kangast üks niit välja. Parematele särkidele tehti mitu tikkpisterida ehk vitsa kõrvuti. ERMi kogus hoitaval Otepää naise särgil on õlalapid kaunistatud punase linase lõngaga e maagelõngaga tehtud geomeetrilise tikandiga.
Arhiivimaterjalides võib lugeda, et särkide õmblemine oli teinekord karjuste ehk 10-15-aastaste tütarlaste ülesanne. Neile anti karjamaale väljalõigatud särk kaasa, kus nad seda siis käsitsi kokku õmblesid.
- Särk ERM 6644
Seelik
Otepää kihelkonnas kandsid naised pikitriibulisi seelikuid e joonilisi undrukuid. Seelikutriipude värvide kokkusobivust katsetati enne kudumist lõngu triibumustriliselt puupilpa ümber mässides. Seelikukangas kooti linase lõime peale villase koega ja õmmeldi värvli alla laiadesse lahtistesse voltidesse. Seeliku allserva pahemale poole õmmeldi linasest kangast riba e toot, mis kaitses seeliku serva kulumise eest. Seelik ulatus pahkluuni. Kirjalike allikate põhjal on teada, et Otepää naised kandsid varasemalt ka pallapoolt - toimset linast kangatükki, mis mässiti vaipseelikuna keha ümber. Uuemad seelikud olid ruudulised, linase lõime ning villase ja linase koelõngaga kootud.
Kahjuks ei ole Otepää kihelkonnast säilinud ühtegi tervet seelikut, ainult seelikukanga tükid.
- Pikitriibulised seelikukangad ERM A 450:5, ERM 13717, ERM 13716, ERM 13728, ERM 13849, ERM 13847:4
- Ruudulised seelikukangad ERM 13802, ERM 13860
Vöö
Vöö seoti särgi peale, see mähiti tugevalt kihtidena mitu korda ümber keha. Seejärel tõmmati selga seelik. Vöö ülesandeks oli keha tugevdamine, vöö abil loodeti vältida äravenitamist. Pühapäevased vööd olid laiemad, igapäevased kitsamad.
Otepääl on valmistatud ja kantud kirivöid ja nn lapilisi vöid.
- Kirivööd ERM 6638, ERM 6651, ERM 6653:1, ERM 6653:2, ERM 13799, ERM A 112:57
- Lapilised vööd ERM 13721, ERM 12433, ERM 13745
Peakatted
Pikad juuksed põimiti kahte patsi, mis keerati ümber pea. Arhiivimaterjalist leiab kirjelduse selle kohta, et kel omal juukseid piisavalt ei olnud, võis abiks võtta linakiudu, et tanu peas soovitud vormi jääks.
Abielunaised ei käinud kunagi palja peaga. Nad kandsid linasest, puuvillasest või tüllkangast õmmeldud tanu. Linasest kangast tanu nimetati maatanuks, tüllkangast tanu tülltanuks. Tanu serva kaunistas kitsas niplispits. Tanu tõmmati tagant paelaga kokku, et see kindlalt peas püsiks. Tanu taha kinnitati siidist tanulint. Lint oli lehvi seotud ja lindi otsad jäid rippuma.
Välja minnes seoti tanule peale ostukangast rätik. Lihtsamad rätikud olid kirjust sitsiriidest, pidulikud siidist. Tüdrukud kandsid rätikut ilma tanuta. Rätik tõmmati tihedalt vastu pead, oimukohtadele murti voldid ja otsad seoti lõua alt kinni. Tanupits jäi rätiku alt välja paistma.
Talvine müts oli punasest kalevist pealisriide ja karusnahkse servaga.
- Linased tanud ERM 6639, , ERM 13784
- Puuvillane tanu ja lint ERM A 39:17/ab
- Tüllkangast tanud ERM 12430, ERM 13795, ERM A 529:34
- Tanulindid ERM 13752, ERM A 40:15
- Talvemütsid ERM 13845, ERM 18591
Põll
Põlle kandsid seeliku peal abielunaised. Pidulik põll oli valge või heledat tooni. ERMi on Otepää kihelkonnast kogutud hele siniste pikitriipudega linane põll. Igapäevased kodukootud linasest riidest tööpõlled värviti tumedat värvi, nt siniseks või mustaks, et määrdumine vähem välja paistaks.
- Linane põll ERM 6643
Kampsun
Otepää naised kandsid kampsunit e pihtsärki - vanutatud villasest riidest õmmeldud taljes jakki. Kampsunid olid kas heledamat või tumedamat potisinist värvi. Värv saadi käärinud uriinis lahustatud indigoga siniseks värvitud villast. Potisiniseks värvitud villa segati kraasimisel ka valge ja musta lambavillaga, et kallist värvi rohkem jaguks. Tulemuseks oli hallsinine riie.
Kampsunikangas kooti enamasti kodus ja lasti villavabrikus vanutada. Kampsuni allserva oli õmmeldud volditud riideriba, sees. Kampsun oli eest lahtise lõikega, särgi rinnaesine paistis kampsuni alt välja. Kampsun kinnitus eest haakidega.
- Kampsunid ERM 3755, ERM 12394, ERM A 39:8, ERM A 143:1
- Silmkoeline kampsun ERM 13819
Ülerõivad
Kevadel ja sügisel kanti pealisrõivana pikk-kuube. Pikk-kuub õmmeldi mustast villasest kangast. Kuuel oli paari sõrme laiune püstkrae. Naiste pikk-kuuel taskuid ei olnud, olid vaid taskuavad. Kuub kinnitus rinna alt paari haagiga.
Talviseks ülerõivaks oli kasukas, kask. Kasukas õmmeldi lambanahkadest ja kaunistati karvata nahast - liignahast - ribadega. Oli ka riidega kaetud kasukaid. Kasuka lõige oli sama, mis pikk-kuuel. Kasukas võis olla väga pikk, sõidukasukas võis ulatuda päris maani.
- Pikk-kuub (Rõngu) ERM 12399
Ülevisked
Vanemat tüüpi üleviskeks oli linane õlalinik e kaal. Kaal kaunistati sissekootud punase maagelõnga, pilutikandi ja narmastega. Kaali kanti kirikus käies kas õlgadel või käe peal. 1925. aastal ERMi kogutud keerulise koemustriga linase kaali kohta on kirja pandud, et sellist kaali kandsid vaid jõukamad.
19. saj keskpaigast alates hakati üleviskena kasutama ruudukujulist narmastega villast suurrätti. Suurrätti kanti kolmnurkseks murtult õlgadel, külma ilmaga võeti suurrätt pähe. Ruumi sisenedes keerati suurrätt rulli ja võeti kaenlasse.
- Linane õlalinik e kaal ERM A 319:89
- Ühevärvilise põhjaga suurrätt ERM A 668:122
- Ruuduline suurrätt EVM E 142:12
Sukad
Otepää kihelkonnast muuseumi sukki kogutud ei ole, mistõttu tuleb lähtuda kirjalikest allikatest. On üles tähendatud, et pidulikul puhul panid Otepää naised jalga valged villased sukad. Sukad olid lihtsad, kirjadeta.
Töösukkadeks olid suvel hallid linased või takused sukad, talvel villased sukad. Kehvemal järjel naised kasutanud jalarätte, mida nad tegid vanadest linastest seelikutest.
- Villased sukad (Hargla) ERM A 509:5083/ab
- Puuvillased sukad (kihelkond teadmata) ERM A 446:611
Säärepaelad
Säärepaelad põimiti villastest lõngadest. Need seoti sukkade peale altpoolt põlve, et sukad kenasti üleval püsiksid.
- Säärepaelad ERM A 38:11, ERM A 40:46, ERM A 40:61/ab
Jalatsid
Jalatsiteks olid nahast pastlad, tsuvva. Pidulikul puhul ja kirikuskäigul kanti pargitud nahast pastlaid, millel olid ilusad valged linased nöörid. Igapäevased pastlad olid parkimata karvasest veisenahast.
Linast keerutatud pastlanöör, kabel, aeti läbi pastelde serva löödud tärkmetest. Pastlanööre keerutasid taludes peamiselt vanad mehed. Pastlanööre pidi alati varuks olema, kuna need kulusid kiiresti läbi. Pastlanööri sidudes tõmmati nöör kõigepealt jala taha risti, seejärel ristati nöör jala peal ja viidi üles, seda ka säärel mitu korda ristates.
- Pastlad ERM A 572:87, EVM E 142:99/ab
Kindad
- Labakindad ERM 7442, ERM 13839, ERM 13757/b
- Sõrmkindad (Sangaste) ERM 981/ab
- Kindaranne ERM 13715
Kotid
Kuna naiste seelikul ja pikk-kuuel puudusid taskud, kandsid naised seeliku all lahttaskut.
- Silmkoeline rahakott ERM A 40:9
- Lahttasku (Helme) ERM 3620
Ehted
Ümber kaela kanti igapäevaselt mitmevärvilisi klaas- või kivihelmestest helmekeesid. See oli naise kaitsemaagiline ehe juba muinasajast peale. 18.-19. saj tehti keesid peamiselt eri värvi ja kujuga klaashelmestest. Erinevalt pikkadest helmekeedest, mida kanti rinna peal, jäeti lühikesed kaelusest vaid väheke välja paistma. Ümber kaela kanti 1-2 või rohkem helmerida. Särgi kaelus kinnitati punase paelaga või vitssõlega.
Pidulikul puhul seati keset rinda hästi nähtavale suur kuhiksõlg või selle eelkäija 17.-18. sajandist – rõngassõlg. Kaela seati pidulikul puhul pikem helmekee, mis ulatus servaga sõle peale.
Sõrmused olid meestel ja naistel sarnased. Abielusõrmustena kasutati enamasti hõbedast vitssõrmust ja harisõrmust.
- Helmekee (Nõo) ERM A 363:14/1-26
- Vitssõlg ERM 12410
- Rõngassõlg (Nõo) ERM A 476:71
- Vitssõrmus ERM 13744
- Harisõrmus (Nõo) ERM 6188
Koostajad
- Liis Luhamaa, pärandtehnoloog (2021)
- Jana Reidla, etnoloog (ehted, 2015)
Allikad
- ERM EA 10. Ernst Grünberg 1925. Teabematerjali Võru- ja Tartumaalt.
- ERM EA 86. Aino Voolmaa 1962. Etnograafilist teatmematerjali Otepää kihelkonnast.
- ERM EA 206. Aino Voolmaa 1986. Teatmematerjali rõivastusest endise Tartumaa ja Võrumaa kihelkondades.
- Piiri, Reet 2014. Vana-Tartumaa rahvarõivad. Eesti Rahva Muuseum.