Pilistvere

Endisaegne Pilistvere kihelkond asus Sakalamaa põhjaosas. Tema naabruses asusid ida poole Põltsamaa kihelkond, kagus ja lõunas Kolga-Jaani kihelkond, läänes Suure-Jaani kihelkond ning loodes ja põhjas oli naabriks Järvamaa. Pilistvere nimi esines esimest korda kirjalikes allikates aastal 1454.

Etnograafiliselt kuulus Pilistvere kihelkond koos Kõpu, Suure-Jaani, Kolga-Jaani ja Põltsamaa kihelkonnaga Põhja-Viljandimaa ehk Põhja-Sakala rühma. Siin kodunesid juba 19. sajandi I poolel naiste potisinised seesidega kampsunid, värvilised ostetud materjalist põlled ja meeste potisinised lippidega vatid ning täislakaga põlvpüksid. Pilistvere kuulus Viljandimaal sabaga tanu e linuka kandmise piirkonda. Seda haruldast peakatet kandsid viimati pruudid, millest oli tingitud nimetus pruudilinuk. Erilist tähelepanu väärivad Pilistvere varasemad hästi laiad geomeetrilise ornamendi ja iseseisva äärekirjaga kirivööd ning laiad mahamurtud ja rikkalikult pilutatud särgikraed.