Räpina mees

Räpina mehe rahvarõivakomplekti moodustasid särk, püksid, pihtkuub ehk vammus. Vesti kui uuemamoelist kehakatet siin ei esinenud. Ülerõivaks oli  suursärk, pikk-särk ehk pikk-kuub, mis oli 19. sajandi esimesel poolel must, hiljem potisinine. Peakatteks oli kaapkübar. Talvel kanti kasukat ja talvemütsi. Nii suvel kui ka talvel kasutati ka linast rüüd.

Särk

Särgid olid valmistatud valgest linasest riidest, enamasti igasuguse kaunistuseta ja mahapööratud kraega. Kaelus kinnitati vitssõle, sõltuse või kaksiknööbiga. Varrukaotsad olid avasuuga või värvli ning kurdudega.

Kanepi, Põlva ja Räpina särgid olid pikemad, mistõttu kandsid mehed särki pükste peal. Särgi peale köideti ka kitsas kirivöötehnikas vöö või villastest lõngadest põimitud põimvöö. Mõlemad vööd sõlmiti ees keskkohast veidi küljele – tava kohaselt sidusid abielumehed vöö paremale külejele ja vallalised vasakule küljele.

Nii meeste kui ka naiste särkide varrukad olid alati laiemad kui pealisrõivastel. Ülerõivast selga ajades keerati särgi varrukad keerdu.

• Urvast mehe särk ERM A 680:24

Püksid

Pikad püksid

Kaatsad, kaltsad ehk pikad püksid õmmeldi takusest linasest või villasest riidest. Sääred õmmeldi kitsavõitu ja jalgade vahele lisati rombikujuline kiil. Pükste sääreotsad pandi sukkade sisse või mähiti jalarättidega ning seoti pastlapaeltega põlve alt kinni. Takused püksid olid valged või triibulised.

Põlvpüksid

19. sajandi keskel tulid kasutusele nn lakaga põlvpüksid, mis siin kandis tehti pikemate säärtega.

• Räpina mehe püksid ERM 2514

Vatt

Pihtsärgid ehk pihtkuued olid õmmeldud hallikast potisinisest villasest riidest, püstkraega ning kurguni kinni haagitud. Need olid nn kolme lipiga vatid.

• Räpina mehe vatt ERM 2505

Ülerõivad

Pikk-kuub

Nii Kanepi, Põlva kui Räpina meeste pikk-kuued õmmeldi mustast toimsest täisvillasest riidest mida paksemaks muutmise eesmärgil vanutati. Pikk-kuub, nagu nimetuski ütleb, oli pikk ja kõige pidulikum rõivastusese.

Meeste pikk-kuubi üldiselt siinkandis ei kaunistatud, v.a. Põlva kihelkonna Võru lähedastes külades, kus arvati Vastseliina mõju olevat.
Villane pikk-kuub, lambanahkne kasukas ja linane rüü olid lõikelt ühesugused.

Koostaja

• Vilve Oja, Vana-Võrumaa rahvarõivaste uurija

Allikad

• Kaarma, Melanie,Voolmaa, Aino 1981. Eesti rahvarõivad. Eesti Raamat.
• Manninen, Ilmari 2009. Eesti rahvariiete ajalugu. Eesti Rahva Muuseum.