Sangaste naine

Ehted

Ümber kaela kanti igapäevaselt mitmevärvilisi klaas- või kivihelmestest helmekeesid. See on naise kaitsemaagiline ehe juba muinasajast peale. Muinasaegsed helmekeed koosnesid kristallidest, merevaigust ja kaurikarpidest. Keskajast kuni uusajani olid kasutusel ka hõbehelmed e krõllid. 18.-19. saj tehti keesid peamiselt eri värvi ja kujuga klaashelmestest. Erinevalt pikkadest helmekeedest, mida kanti rinna peal, jäeti lühikesed kaelusest vaid väheke välja paistma. Ümber kaela kanti 1-2 või rohkem helmerida.

Särgi kaelus kinnitati paelaga või vitssõlega. Vitssõlg oli ka meeste kaelusekinnitus. Pidulikul puhul seati keset rinda hästi nähtavale suur kuhiksõlg või selle eelkäija 17.-18. sajandist – rõngassõlg. Kaela seati pidulikul puhul pikem helmekee, mis ulatus servaga sõle peale. Helmekee võis olla ühe- või mitmerealine. Vanem, keskajast jäänud komme oli kanda väikeste kaelarahadega keesid.

Sõrmused olid meestel ja naistel sarnased. Abielusõrmustena kasutati enamasti hõbedast vitssõrmust ja harisõrmust .

Koostajad

  • Jana Reidla (ehted, 2015)