Setomaa

Setomaa asub Eesti kõige kagupoolsemas nurgas, piirnedes Venemaa ja Lätiga. Enne sõda oli Setomaal 11 valda ja Petseri linn. Praegu on Setomaa jagatud kolmeks: üks osa jääb Võrumaa, teine Põlva maakonna külge ja kolmas osa kontrolljoone taha Petseri rajooni. Piiriäärse alana on rahvarõivastel Vene kultuuri mõjutusi. Setode naabriteks on läbi aegade olnud suured rahvad –slaavlased, liivlased. Ääreala seisund on andnud võimaluse lisaks suurte naabrite kultuurimõjutustele säilitada setude algupäraseid kombeid. Setod on omapärase kultuuriga ja nende rahvarõivad on erisugused.

Punane ja valge on seto kultuuri põhivärvid, need on sügava tähendusega. Värvidel oli rituaalne tähendus sünni-, pulma-  ja matusekombestikus. Seto rahvarõivad on oma põhivärvuselt valged, eriti domineerib valge vanemat tüüpi rahvarõivastes. Punases koloriidis ilmnevad muudatused alates 19. sajandi lõpust, mil tuli kasutusele riia lang. Seda sügavpunast peenvillast lõnga tõid seto kaupmehed Riiast. Koos värviga muutus ka materjal, puuvillane asendus villasega.  Ka rangelt geomeetriline ornament asendus taimornamendiga. 20. sajandil arenes sügavpunane kirsipunaseks ning lõpuks tumepunaseks. Värvimuutus toimus ka seto rahvarõivastes. Mida vanem on tekstiil, seda heledam ning mida hilisem, seda tumedam punane on selle ornament.