Halliste kihelkond

Lääne-Mulgimaa kihekonnad Halliste ja Karksi asusid Viljandimaa edelapiiril, piirnedes põhjas Kõpu ja Paistu, idas Helme ning läänes Pärnumaa Saarde kihelkonnaga. Mõlema kihelkonna lõunanaabriks oli Läti.

Kuna aastatel 1587–1877 moodustasid Halliste ja Karksi kaksikkihelkonna ja veel 19. sajandilgi moodustasid need kultuurilooliselt ühtse ja vanapärase Lääne-Mulgi rühma, siis seetõttu käsitletakse kahe kihelkonna rahvarõivaid koos.

Halliste-Karksi rahvarõivad olid 19. sajandi keskpaiku Lõuna-Eesti üldise arhailisuse taustal silmatorkavalt vanamoelised. Siin esines palju rõivaosi, mis mujal Eestis juba haruldased, kuid mis läänepoolsetele mulkidele olid veel vägagi iseloomulikud: valge pearätt, villane õlakate ehk sõba ja linane õlakate ehk linik, kokkuõmblemata villane vaipseelik ehk sõba/sõuke ja linane ehk pallapool, arhailise taimornamendiga puusapõll ehk küllerätt, kitsas vöökirjakujuline geomeetriline sukakiri, väga arhailise lõikega särk ehk ame ja viimasega lõikelt sarnanev pikk-kuub ehk vammus, särk. Ka Halliste-Karksi meesterõivastus oli vanapärane ja eriilmeline: põuetaskutega särgid ehk kaukage ame ja pikad kroogitud tagaosaga püksid ehk keeruge kaldsa. Mujal olid need juba varem väga haruldaseks jäänud.

Kaua peeti Hallistes ja Karksis kinni pastlamoest ja pikalt säilis Hallistes ka väga vana kudumisviis – kõladega kudumine. Kõladega kooti seelikute poogad, aga ka osa meeste vöid. Kui kõlavöid peale I maailmasõda enam ei kasutatud, siis säilis kõlade kasutamine ohjade kudumisel.