Suure-Jaani kihelkond

Suure-Jaani naise rahvarõivad, 19. saj II pool

Sakalamaa põhjaosas, endiste Pilistvere, Kõpu ja Viljandi kihelkondade vahel asus Suure-Jaani kihelkond. Juba Läti Henriku kroonikast võib lugeda, et seal on asunud rikkad külad, õitsvad talud ja oma vabadust hindav rahvas.

Etnograafiliselt kuulus Suure-Jaani kihelkond koos Kõpu, Kolga-Jaani, Pilistvere ja Põltsamaa kihelkonnaga Põhja-Viljandimaa ehk Põhja-Sakala rühma. Põhjaeestilikud moemõjutused said tuntavaks ka Suure-Jaanis, siin kodunesid juba 19. sajandi I poolel naiste potisinised seesidega kampsunid, värvilised ostetud materjalist põlled ja meeste potisinised lippidega vatid ning täislakaga põlvpüksid.

Põhja-Viljandimaal jäi rahvarõivaste kandmine üldiselt ära tunduvalt varem kui Lõuna-Viljandimaal - 19. sajandi III veerandil.