Jüri mees

Jüri mehe rahvarõivakomplekti kuulusid särk, püksid, vest, vatt, sukad, säärepaelad, jalatsid ja peakate. Lisandiks olid ehted, rätid, tubakakott ja kindad. Ülerõivaks olid pikk-kuub ja kasukas. Kuue peal kanti villast vööd, kasukal aga helmestega tikitud nahkrihma.

Särk

Särk valmistati valgest linasest riidest, mahapööratud kraega. Pidusärkide varrukavärvlid ja õlalapid olid kaunistatud sageli tikitud tornide ehk "küladega", kraed ka pilutikandiga. Igapäevastel särkidel tikandeid ei olnud, samuti puudusid varrukaotstes värvlid.

Püksid

19. sajandi teisel poolel kandsid mehed villasest tumesinisest toimsest kangast põlvpükse ehk kintspükse. Pükste tagaosas olid lappvoldid ja lõhik, mis niidi või peenikese nööriga kokku tõmmati, ees aga klapiosa, mis kinnitus värvli külge metallist kannaga nööpidega. Pükstel võis olla ka tasku. Püksisääred pidid ulatuma nii kaugele, et katsid põlved ära. Säärtel olid otsas värvlid, mis tõmmati kokku villaste säärepaeltega.

Vest

Meeste vest ehk "prusslapp" tehti sinise- ja punase põikitriibulisest drellkangast, tavaliselt kahe rea metallnööpidega. Vesti esiküljele tehti kaks klapiga taskut, taga oli vestil allservas kaks lõhikut.

Vatt

Vatt tehti tumesinisest villasest kangast, linase voodriga. Ees oli vatil kaks rida metallnööpe. Krae oli mahapööratav ja varrukamansetid laiad. Tagaosas oli kolm lõhikut, mis samuti kinnitatud metallnööpidega. Vati hõlmade vahelt paistis kirju vest.

Kaelarätt

Kaelarätt pandi kaela külmema ilmaga.

Peakatted

Suvel kandsid mehed kaapkübarat. Vanemad kaapkübarad olid mustast vildist ja kõrge silindritaolise rummuga. 19. sajandi lõpu poole hakati kandma madalamaid halle kübaraid.

Talvised peakatted valmistati nahast. Sageli olid need nelja klapiga "lontmütsid". Aga kanti ka teistsuguseid, ümara rummuga talvemütse.

Ülerõivad

Pikk-kuub

Talvel kanti villasest lambapruunist kangast pikk-kuube, suvel aga heledat "rüüd".

Kasukas

Vööd

Pikk-kuuele seoti võrkvöö.

Sukad

Sukad olid tavaliselt hallid või mustad, need kooti villasest lõngast.

Säärepaelad

Säärepaelad punuti villastest lõngadest kalasabatehnikas. Otstest olid need sageli kaheharulised, kummagi haru otsas tutt.

Jalatsid

Jalas kanti pastlaid või parknahast kingi.

Kindad

Tubakakott

Tubakakott valmistati kas riidest või mustast nahast. Viimane võis olla kaunistatud helmetikandiga.

Ehted

Mehed kinnitasis särgikrae väikese vasest või hõbedast vitssõlega. Vitssõleks nimetatakse kitsa, mitte üle 5mm laiuse rõnga kujulisi sõlgi, mille külge on kinnitatud sõlenõel. Vitssõlgede läbimõõt kõigub 1,5-3,2cm vahel.

Sõrmedes kanti hõbedast ja vasest sõrmuseid. Hõbesõrmust pigem pidulikul puhul ja see oli enamasti laulatus- või kihlasõrmus. 18.-19. sajandi peamised talurahva sõrmusetüübid üle Eesti olid vitssõrmus, plaadiga sõrmus ja harisõrmus.

Koostaja

  • Maret Lehis, pärandtehnoloog (2020)

Allikad

  • ERM EA 216. Aino Voolmaa 1988. Teatmematerjali end. Nissi, Hageri, Keila, Jüri, Kose kihelkondade rahvarõivastest.
  • Kirme, Kaalu 1986. Eesti sõled. Kirjastus Kunst.
  • Kirme, Kaalu 2000. Eesti hõbe. Kirjastus Kunst.
  • Tõnurist, Igor 2003. Rahvarõivakandja abiline. Vali Press