Rapla mees

Rapla mehe rõivakomplekti kuulusid särk, püksid, vest, vammus, kaelarätt, kaapkübar, sukad, säärepaelad ja kingad. Eheteks olid vitssõled ja tubakakotid. Ülerõivasteks olid pikk-kuub ja kasukas, millel kanti võrk- või helmesvööd.

Särk

Meestesärk oli Hageri kihelkonnas nagu mujalgi Põhja-Eestis lihtvarrukatega, sirgelõikeline. Särgil oli kuni 6 cm laiune mahakeeratav krae, mille alla seoti kaelarätt. Kaenla alla oli avaruse andmiseks õmmeldud kaenlalapp. Särk oli alusrõivas ja see valmistati linasest kangast. Suvel käidi särgiväel, talvel kanti särgi peal veel vesti ja vammust. Särgiväel tehti ka enamus suviseid töid. Igapäevane särk oli kaunistusteta.

Kuna Rapla kihelkonnast ei ole muuseumides säilinud särgi näidist, saab eeskujuks võtta naaberkihelkonna Juuru särki. Juuru mehe särgi varrukaotstes ja kaeluse sisselõike all on linasest niidist tikitud püvisilmpistes tornidest tikand.

• Särk (Juuru) ERM 15951

Püksid

Põlvpüksid

Mehed kandsid kuni 19. sajandi alguseni kõikjal pikki pükse. 19. sajandi keskel kanti juba kindlasti põlvpükse.

Põlvpüksid ulatusid põlve alla. Püksisäärel oli välisõmblusesse jäetud lõhik, millel kinnituseks vasknööbid. Püksisääred lõppesid värvliga, mis omakorda kinnitati säärepaelaga, mis hoidis ka sukka üleval. Rapla kihelkonna põlvpükste sääred ei ole väga laiad.

Rapla põlvpüksid olid täislakaga, st esiosa sai vasknööpide, puust või luust pööradega eraldi avada ja seda mõlemalt küljelt. Pükse hoidis üleval värvel. Värvli küljes, laka all oli tasku. Pükste tagaosa oli kroogitud vastavalt vööümbermõõdule parajaks. Tagaosa õmblusesse jäeti väike lõhik, mida sai nööriga kinnitada.

Põlvpüksid valmistati suveks ja töötegemiseks linasest või takusest kangast. Linane kangas võis olla ühevärviline, aga on säilinud ka valge-sinise triibulisi suvepükse. Külmemaks ajaks õmmeldi püksid villasest kangast. Vanemal ajal ja vaesemates peredes olid need lambavilla toonides hallid või pruunid, 19. sajandi keskpaigast valdavalt potisinised.

Põhja-Eestis kanti ka nahkpükse. Nahkpüksid olid kallid ja neid ei tehtud kodudes ise, neid said endale lubada jõukad talumehed. On teateid, et kosja minnes võidi nahkpükse teiste käest laenata.

• Põlvpüksid ERM A 509:4418

Vest

Vest oli meeste igapäevane riietusese. Kui Rapla kihelkonna mehe rõivastus oli üldiselt ühetooniline, ilma eriliste kaunistusteta, siis vesti hõlmad oli just üks võimalus riietusele värvi anda. Vesti hõlmad valmistati kas poest ostetud siidi- või puuvillakangast või kodusest villasest või linasest kangast. Kodused vestikangad kooti ruudulised või triibulised.

Vesti seljatagune on kõigil tänaseni säilinud vestidel linane, mis lubab arvata, et vesti peal kanti alati vatti. Vesti nööbid olid vasksed või tinast valatud.

• Vest ERM 15195

Vatt

Vatt oli varrukatega pealisrõivas. Seda kanti igapäevaselt aasta läbi. Vatte valmistati nagu püksegi nii linasest kui ka villasest kangast. ERMis on säilinud üks Raplast pärit linane sini-valge triibuline vatt. Villased vatid olid vanemal ajal lambavilla toonides hallid, tumepruunid või värvitud mustad, 19. sajandi keskpaigast aga valdavalt potisinised. Suvised, linased vatid olid voodrita. Villastel vattidel oli linane vooder.

Vatil oli kuni 8 cm kõrgune maha keeratav krae. Hõlmad sai tagasi keerata revääriks, aga tõenäoliselt on vatti kantud ka kuni kurguni kinni nööbituna. Vatil olid esikinnisel kaks rida vasknööpe või isevalmistatud tinanööpe.

Vati hõlmade alumised nurgad olid kaarjalt sisse lõigatud ja hõlmal olid tavaliselt ka liistuga taskud. Taskuid võis olla kas üks või kaks. Hõlmadel oli kaks rida vasknööpe.

• Vatt ERM 9603

Kaelarätt

Kaelarätt seoti särgikrae alla, see paistis välja vati kaelusest. Kaelarätt kuulus piduliku riietuse komplekti, igapäevaselt seda ei kantud. Kaelarätt oli ruuduline või trükimustriline nelinurkne rätik. See murti diagonaalselt kolmnurkseks ja rulliti veidi kokku.

Kaelarätt pandi ümber kaela ja seoti kurgu all sõlme. Sõlmeotsad jäid vabaks ja need pandi vesti hõlmade alla. Põhja-Eestis oli kasutusel veel teinegi sidumisviis, mille puhul seoti rätt ümber kaela kaks korda. Räti keskosa seati kurgu alla, otsad viidi ümber kaela ette tagasi ja seoti sõlme.

Peakatted

Kaapkübar

Põhja-Eestile omaselt kandsid ka Hageri kihelkonna mehed vilditud kaapkübarat. Tavapäraselt olid need mustad, laieneva rummuga. Kaapkübara serv oli ülespoole suunatud. Kaapkübar oli pidulik peakate. Igapäevaste tegemiste juures kanti kootud linast mütsi või käidi palja peaga.

Kaapkübaraid tegid meistrid linnades. Neid sai osta turult ja linna poodidest.

• Kaapkübar (Kose) ERM 17166

Ülerõivad

Pikk-kuub

Pikk-kuub oli ülerõivas, mida kanti suvisel ajal pidulikel hetkedel ja talvel igapäevaselt. Raplas olid pikk-kuued vollidega. Pikk-kuue seljaosa lõigati kaarjas ja küljeõmblused viidi seljataha, neisse õmblustesse moodustatigi teravaks pressitud voldid ehk vollid. Siit ka nimetus vollidega kuub. Selline kuub oli kasutusel hiljemalt 19. sajandi keskelt kuni 19. sajandi lõpuni. Vollidega kuub oli potisinisest kodusest villasest ja vanutatud kangast. Kuubede kaunistsuselemendiks olid avara kaeluse servas tinanööpide rida. Kuue hõlmad kinnitati haagiga ja peale käis võrkvöö.

Pikk-kuued olid naistel ja meestel samalõikelised.

Enne vollidega kuubesid olid kasutusel sirgelõikelised laapkuued. Üks tumepruun, kodusest villasest kangast valmistatud laapkuub on säilinud Juuru kihelkonnast.

Rapla kihelkonnast ei ole säilinud ühtegi pikk-kuube.

• Pikk-kuub (Juuru naine) ERM 15652
• Laapkuub (Juuru) ERM 15915

Kasukas

Külmade ja niiskete talvede puhul oli hädavajalik lambanahkne kasukas. On üksikuid teateid ka hundinahksetest kasukatest. Kasukas tehti viiest lambanahast ning pikk-kuubedega sama lõike järgi. Rapla kihelkonnast ei ole muuseumidesse kasukaid sattunud, seega ei tea me täpselt nende kaunistusviise ning valmistame tänapäeval kasukaid pikk-kuubede eeskujul.

Vööd

Võrkvöö

Võrkvöö oli Rapla kihelkonnas labaselt põimitud, triibulised. Värvidena kasutati punast, rohelist, musta ja beeži värvitooni.

Võrkvööd seoti pikk-kuubede ja kasukate peale. Vöö seoti kahekordsena ümber keha, sidumist alustati eest keskelt ja tuldi ümber keha ette tagasi. Vöö otsad keerati ümber esimese vööringi ja jäeti ette rippuma.

• Võrkvöö ERM 15196
• Võrkvöö ERM 9664

Helmestega vöö

Helmesvööd olid kasutusel kogu Eestis 19.sajandi algusest 20.sajandini. Helmevöösid kanti samamoodi kui võrkvöösid pikk-kuubede ja kasukate peal. Helmevöösid kandsid nooremad, jõukamad mehed. Helmevööd olid nahkvööd, millele oli lisatud eraldi tikitud helmestega kaetud mustripind. Vööde pandlad olid metallist.

Helmestikandi mustriteks olid tavapäraselt stiliseeritud lilleõie- ja lehemotiivid. Tikkimine oli väga töömahukas. Helmed ise olid kallid ja neid toodi Eestisse sisse välismaalt. Talurahvani jõudsid need harjuskite ja linna pudi-padi poodide kaudu. Helmesvöösid tikkisid teadaolevalt taluneiud ise oma peigmeestele.

• Helmestega vöö ERM A 624:63

Jalakatted

Sukad

Meeste sukki ei ole Raplast säilinud. Kirjanduse põhjal võib öelda, et kanti tumedaid, enamasti pruune või siniseid, ent ka valgeid villaseid sukki. Sukad ulatusid põlveni. Põlvpükste sääreosa värvlid katsid sukaserva ja kõik kinnitati säärepaelaga.

Igapäevased ja töösukad võisid olla kootud takusemast linasest lõngast.

• Sukad (Jüri) ERM A 1020:198/ab

Säärepaelad

Säärepaelad olid Rapla kihelkonna potisinise piduliku rõivastuse üks värvikirkamaid lisasid. Säärepaelad punuti kalasabamustriliselt labases koes. Meeste säärepaelte pikkuseks oli vähemalt 1,2 m. Säärepael pidi ulatuma kaks korda ümber sääre ja ulatuma siduma ka lipsu. Säärepaela mõlemad otsad on seotud tutiks.

Säärepaelad pisteti põlvpükste värvliaukudest läbi, mõlemad otsad keerati ümber sääre ja toodi sääre välisküljele tagasi, kus seoti lipsu. Lips ja lahtised paelaotsad jäid rippuma.

• Säärepaelad ERM 9724/ab, ERM 9725/ab

Jalatsid

Vanemal ajal ja hiljem töö juures kandsid mehed jalas niinekoorest viiske.

Hiljem kanti valdavalt pargitud nahast pastlaid. Pastelde kandmise aeg võis kohati ulatuda 20. sajandi esimese poolde, eriti tööjalanõudena. 19. sajandil olid pargitud nahast valgete paeltega pastlad ka piduliku riietuse juures olulised. Pastlapaelad olid linasest niidist punutud ja need kinnitati madalalt pahkluu ümber.

19. sajandi lõpust said valdavaks madala kontsa ja paeltega kinnitatavad nahast mustad kingad.

Kindad

Kinnastel oli lisaks käte soojendamisele ka rituaalne tähendus. Kindaid kasutati pulma- ja matusekommetes. Kindaid kingiti ohtralt pulmades. Kindamustritele on omistatud kaitsemaagilisi tähendusi. Tavapärane oli, et pidulikul sündmusel rippus mehel vöö vahel paar kindaid.

Rapla kihelkonna kindad olid enamasti tagasihoidlikud. Kinnaste puhul kasutati valget, sinist, musta, pruuni ja punast värvi lõngu.

• Kindad ERM A 565:859/ab

Kotid

Mehed on vajanud vajalike asjade kaasavõtmiseks peamiselt rahakotte ja tubakakotte. Levinud olid nahast, jäärakotist valmistatud tubakakotid. Samuti valmistati kangast kotte. Kangast kotid koosnesid ümarapõhjalisest taga- ja esiosast, mis õmmeldi sirge vahetüki külge. Materjalina kasutati nii musta kui punast sametit ja sitsikangaid. Sitsikangad võisid olla kirjud. Kotisuu tõmmati kinni kahe paelaga, mis pisteti koti serva tehtud nööpaukudest läbi. Paelaotstes võisid olla tutid.

Tihti tegid neiud tubakakotte kingituseks peigmehele.

• Tubakakott (Jüri) ERM 11844
• Tubakakott (Türi) ERM 14861

Ehted

Mehed kinnitasid särgikaeluse väikese vasest või hõbedast vitssõlega. Vitssõleks nimetatakse kitsa, mitte üle 5mm laiuse rõnga kujulisi sõlgi, mille külge on kinnitatud sõlenõel. Vitssõlgede läbimõõt kõigub 1,5-3,2cm vahel.

Sõrmedes kanti hõbedast ja vasest sõrmuseid. Hõbesõrmust pigem pidulikul puhul ja see oli enamasti laulatus- või kihlasõrmus. 18.-19. sajandi peamised talurahva sõrmusetüübid üle Eesti olid vitssõrmus, plaadiga sõrmus ja harisõrmus.

• Vitssõlg ERM A 509:321

Koostajad

• Anne Ummalas, rahvarõivaste uurija, (2020).

Allikad

• Astel, Eevi 2006. Taskud vööle, kotid kätte rahvariideid kandes. Ilmamaa.
• Kirme, Kaalu 1986. Eesti sõled. Kirjastus Kunst.
• Kirme, Kaalu 2000. Eesti hõbe. Kirjastus Kunst.
• Kont, Ülli 2014. Helmevöö- kas linnasakste poekaup või Eesti talunaiste käsitöö? Studia Vernacula, kd 6, lk 94-111.
• Manninen, Ilmari 2009. Eesti rahvariiete ajalugu. Eesti Rahva Muuseum.
• Tõnurist, Igor 2003. Rahvarõivakandja abiline. OÜ Vali Press.