Anseküla kihelkond

Anseküla (saksa keeles Anseküll) kihelkond oli põhjapoolsem Sõrve kihelkond, mis võttis enda alla Sõrve poolsaare kitsa kaela ja Saaremaa edelapoolseima nurga. Sõrve poolseks naabriks oli Jämaja kihelkond, läänes piirnes Anseküla kihelkond Kaarma, Kärla ja Kihelkonna kihelkondadega.

Sõrve kahe kihelkonna - Anseküla ja Jämaja - riided eristusid silmatorkavalt ülejäänud Saaremaa kihelkondadest. Üheks iseloomulikuks sõrulase tundemärgiks peeti heledast lambahallist tüssist üleriideid, seetõttu kutsuti sõrulasi tögamisi sörve allideks. 

Naisteriietuse tormiline areng 19. sajandi teisel poolel kasvatas sõrulaste varemalt poolde säärde ulatunud mustad kurrutatud pihikseelikud pea pahkluuni. Sel ajal müügile jõudnud sünteetilised lõngavärvid tõid kirikuubedesse laiad punased põikitriibud. Tanu ning sariküll tõrjuti sajandi lõpuks täielikult välja pikasopilise tuttmütsi poolt. 20. saj. alguses asendas halli tüssise vammuse tumedast täisvillasest kangast kampsun, jökk.

Ees- ja tagasõrulaste riietuse eripärad süvenesid sel perioodil veelgi. Siiski jäi Anseküla rahva riietus mõnevõrra tagasihoidlikumaks kui tagasõrulaste oma.

Kuigi sõrve mehed läksid linnamoelisele riietusele üle juba 19. sajandi lõpul, leidus Anseküla kihelkonnas igapäevaseid kirikuue kandjaid veel 20. sajandi teisel kümnendilgi.

Muuseumidesse on Anseküla kihelkonnast kogutud naiste rahvariideid suurel hulgal, samuti on mitmeid ajaloolisi joonistusi ning fotosid. Oluliselt kehvem seis on meesteriietusega - alles on vaid üksikud esemed, mõni joonistus ning foto. Laste riietusest annavad aimu üksikud ajaloolised fotod ning kohalikku elulaadi tundvate sõrulaste mälestused.