Jämaja

Jämaja (saksa keeles Jamma) kihelkond asus Sõrve poolsaare kesk- ja lõunaosas. Peaegu terves ulatuseses merega ümbritsetud kihelkonnal oli lühike maapiir Anseküla kihelkonnaga. Ülemere-naabritest oli sõrulastel tihedam läbikäimine Kuramaa, Ruhnu, Pärnu, Gotlandi ja kaugemategi kantidega. 

Sõrve kahe kihelkonna – Jämaja ja Anseküla rahvarõivad paistsid teiste Saaremaa kihelkondade seas silma. 19. sajandi algupoole kanti Sõrves, nagu pea kogu Saaremaal musta poolde säärde ulatuvat kurdus kuube. Meeste riietuses domineris helehall tüss ehk vanutatud villane riie.

Koos vabadusega jõudis 19. sajandi keskel talupoegadeni nii suurilmamood kui aniliinvärvid. Nii arenes must kurdus kuub mõnekümne aastaga pea pahkluuni ulatuvaks punaste põikitriipudega kirikuueks, kuhu ka erevalgeid puuvillaseid viirgusid vahele kooti. 20. sajandil sai kirikuue punasest ereoranž ning võimalusel kasutati riietuses nii helerohelist, erklillat, säravkollast, elektrisinist kui ka rodamiinroosat. Sõrve naiseülikonna tippsaavutuseks võib pidad Anseküla kihelkonnas kantud pailadega jökki – tumesinisest villasest kangast rikkalike aplikatsioonkaunistuste ning puhkvkäistega jakki. 

Üksikud sõrve naised kandsid oma kirikuubesid igapäevase riidena veel II maailmasõja eel.  Naiste komme kanda pidulikel puhkude Sõrve kuube ei ole Jämaja kihelkonnas katkenud. Üksikutes peredes hoitakse alal nii põlvest põlve kantud riidekomplekte kui ka oskusi nende valmistamiseks. Meeste garderoobist taandus sõrulastele omane hall tüss juba 19. sajandi lõpuks.

Muuseumides on säilinud suurel hulgal Jämaja naiseriideid. Kuna rahvariiete kandmise traditsioon oli elus veel 20. sajandilgi, leidub ohtralt fotosid rahvariiete kandmisest. Meesteriiete osas on olukord kehvem, siiski on säilinud üksikuid esemeid 19. sajandi keskpaiku kantud riietusest. Alles on ka mõned ajaloolised fotod täielikku rahvarõivakomplekti kandvatest Jämaja kihelkonna meestest. Laste riietusest annavad aimu ajaloolised fotod ning sõrulastelt kogutud mälestused.