Kaarma kihelkond

Saaremaa 11 kihelkonnas kantud rahvariided jagunevad kolme gruppi: Ida-Saaremaa, Lääne-Saaremaa ja Sõrve. Kaarma (saksa keeles Karmel) kihelkond asub Saaremaa keskel, ulatudes Kuressaare ümbruses mereni ja kuulub Lääne-Saaremaa gruppi.

Kaarma kihelkonna naised võtsid võrreldes teiste Saaremaa kihelkondadega oma riietuses märksa varem omaks linnamoe elemendid. See oli ka loogiline, sest Kaarma kihelkonna keskusesks oli Kuressaare linn. Nii olid siin mõned vanemad piduülikonna osad 19. sajandi lõpuks pea täielikult unustusehõlma vajunud.

Kaarma naised kandsid 19. sajandi alguses vanamoelist musta seelikut must kuub ja hiljem selle asemel moodi tulnud pikitriibulist seelikut kiutkuube. See oli ainuvalitsev juba 1850. aasta paiku. Võrreldes mandriga oli kiutkuuetriibustik Saaremaal tumedakoloriidilisem ja triibud väga kitsad.

Erinevalt mandrist oli Saaremaa neiul ka põll. Seda hakati kandma pärast leeri ja peamiselt just piduülikonna juures.

Kaarma kihelkonnast on teada ainult uuemamoelised liistik ja kampsun. Need tulid riietusse koos kiutkuuega ja olid tagasihoidlikumalt või üldse kaunistamata võrreldes varasema liistiku ja vammusega. Lõikelt ja värvilt sarnanesid Kaarma naise liistik, kampsun ja pikk-kuub Kärla naise omaga. Ühesugused olid ka nende kahe kihelkonna kabimütsid. Kuju poolest hobusekapja meenutav kabimüts oli küll tuntud paljudes Saaremaa kihelkondades, kuid massilist kasutust ei leidnud. Kõige rohkem on selle kandmist seostatud eelkõige Kaarma, Kärla ja Püha kihelkondadega. Oskar Kallase andmeil kandsid naised Kaarma kihelkonnas pinnmütsi aja-vahemikus 1845-70, 1890. aastail olnud see vaid üksikutel.

Nagu teisteski Lääne-Saaremaa kihelkondades, nii oli ka siin eriomane komme kanda paremal puusal uhket lahttaskut.