Käina kihelkond

Käina on vanuselt teine Hiiu saarel olnud neljast kihelkonnast. Puust kabeli asemele valmis uus ja suur  kivikirik juba u 1500. aastal. See piirkond oli maade olukorda ja põllumajandust silmas pidades ka  saare rikkaim ja Käinast kujunes ajaga ühtlasi kõige suurema maavaldusega kirik kogu Eestis. Nii Käina kirikut kui  ka selle kandi riietust jäädvustas oma Hiiumaa reisil 1863. aastal kunstnik Köler. (töödes Ketraja, Hiiu naised kaevul, Hiiu mees kirvega jt) Ka Hermann Schlichtingi töödes leidub viiteid Lõuna-Hiiumaa riietusele. Käina mitmekesist riietust on klaasnegatiividele jäädvustanud ka Hiiu- Kärdla kalevivabriku üks direktoritest Ernst Otto Adam von Ungern-Sternberg. Huvi äratas neis kindlasti asjaolu, et just Käinas püsisid mitmed vanemad rõõivaesemed ja nende valmistamiseks kasutatud tehnilised võtted (näiteks käiste kurrutamine) oluliselt kauem kasutusel Põhja- ja Lääne-Hiiumaal.

Kassari. Omapärase piirkonna moodustab Kassari saar, mis praegu kuulub Käina valla alla. Kihelkondlikult kuulus aga üks osa Kassarist  ehk nn Kassari mõisa piirkond varem Pühalepa kihelkonda ja teine osa ehk Orjaku mõisa ala Käina kihelkonda. Väikest mõtlemist lisab küll veel asjaolu, et Orjaku mõis omakorda  oli omanike kaudu seotud Emmaste mõisaga. See tähendab, et väikese Kassari saare rahvariideid tehes tuleb neid asju silmas pidada.