Kärla

Saaremaa kihelkondades kantud rahvariided jagunevad kolme gruppi: Ida-Saaremaa, Lääne-Saaremaa ja Sõrve.  Lääne-Saaremaa gruppi kuuluv Kärla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kergel) oli ainus Saaremaa kihelkond, millel puudus merepiir. Tema naabriteks olid Anseküla, Kihelkonna, Mustjala ja Kaarma kihelkonnad.

Kärla naise piduriided sarnanesid mitmes osas kahe naabri – ühelt poolt Kaarma ja teiselt poolt Kihelkonna naise riietega. Kärla ja Kaarma kihelkonna naised võtsid võrreldes teiste Saaremaa kihelkondadega oma riietuses märksa varem omaks linnamoe elemendid. Nii olid siin mõned vanemad piduülikonna osad 19. sajandi lõpuks pea täielikult unustusehõlma vajunud.

Peaaegu ühtemoodi nägid välja Kärla ja Kihelkonna naise särgid – mõlemas kihelkinnas olid need kas väikese püstkraega või ilma selleta ja suhteliselt vähe kaunistatud. Vanamoeline must seelik e must kuub ja selle edasiarendus kirikuub (ühevärviline seelik põikitriibustikuga allääres) kadusid Kärlal nagu ka Kaarmal  juba nii vara, et 20. sajandi alguses seda enam ei mäletatudki. Selle asemel moodi tulnud pikitriibuline seelik e kiutkuub oli ainuvalitsev juba hiljemalt 19. sajandi keskel. Võrreldes mandriga oli kiutkuue triibustik Saaremaal tumedam ja triibud kitsamad. Kärla kiutkuub sarnanes Kihelkonna omaga. Kui teistes Saaremaa kihelkondades volditi kiutkuube ainult ülaosas, siis Kärlas aeti voldid üleni sisse. Omavahel sarnanesid ka Kärla ja Kihelkonna tuttmütsid.

Kaarma kihelkonnaga olid nii lõikelt kui värvilt sarnased aga liistik, kampsun ja pikk-kuub. Ühesugused olid ka nende kahe kihelkonna kabimütsid. Kuju poolest hobusekapja meenutav kabimüts e pinnmüts oli küll tuntud paljudes Saaremaa kihelkondades, kuid massilist kasutust see ei leidnud. Kõige rohkem ongi selle kandmist seostatud Kärla, Kaarma ja Püha kihelkondadega.

Nagu teisteski Lääne-Saaremaa kihelkondades, nii oli ka siin eriomane komme kanda paremal puusal uhket lahttaskut.