Sisukord

Kihelkonna mees

Kihelkonna mehe pidulikku rõivakomplekti kuulusid särk, püksid, vest, vammus, kaelarätt, peakatted, üleriided, vöö, sukad, sukapaelad, jalanõud, kindad ja kotid.

Särk

Särk õmmeldi valgest linasest kodukootud riidest. Särk oli pikk ja rikkalikult kaunistatud. Krae ilustati põimpilu ja tikanditega, samuti olid tikitud õlakud ja varrukavärvlid. Krae oli kõrge ja pöörati maha. Levinud oli ka komme särgikrae üles tõstmine selle alla rätiku sidumisega.

Püksid

19. sajandi keskpaigas olid üldlevinud põlvpüksid (kintspüksid, lappidega püksid), mis Ida-Saaremaal olid pisut kitsamad, Lääne-Saaremaal veidi avaramad. Need õmmeldi lambamustast kodukootud villasest vanutatud kangast ehk tüssist ja püksid ulatusid veidi allapoole põlvi. Püksi sääred olid vahel lahti, vahel pandi haakidega kinni. Pükstel oli ees nelinurkne lapp lakk, mis kinnitati üleval nurkades nööpidega värvli külge. Pükse hoidis üleval värvel.

Täislakaga pükste asemel hakati hiljem tegema poollakaga pükse, kus üks laka nurk õmmeldi kinni.  Lõhik sääreotste välisküljel kinnitati nööpidega.

Vest

Vest õmmeldi tavaliselt muu ülikonnaga samast materjalist.  Vestil oli väike püstkrae, mis ees kinnitus nööpidega. Vanemad vestid õmmeldi üleni ühest materjalist. 19. sajandi II poolel hakati seljaosa tegema värvimata linasest riidest ja vesti hakati ainult vati all kandma.

Vammus

Jakk ehk vatt õmmeldi pükstega samast kangast. Selle peale käis vöö (höö), kaks korda ümber kere.

Kaelarätt

Mehed kandis naistega samasugust kaelarätti. See oli Saaremaale iseloomulikult punase- või sinise-valgeruuduline kodukootud linane rätik. Ent kaela seadsid mehed selle hoopis teistmoodi kui naised, sest lai särgikrae oli tarvis üles tõsta. Selleks keerati rätik rulli ja otsad viidi eest kukla taha, kus need ristati, toodi ette ja seoti lipsuks.

Peakatted

Suvel või sügisel võis mees kanda tuttmütsi. Müts kooti linasest lõngast, sinisest villasest lõngast mustriga.

Vildist kübarat ehk lakka kanti peas nii suvel kui talvel. Ümmargust nahkmütsi, vahel kõrvadega, vahel ilma kõrvadeta, kanti talvel.

Sukad

Isaste sukad olid sinised, suu ning pöia otsad lambakarva hallid, taga viklid. Sukaosade nimed olid: suka säär, suka suu, suka kand, suka põis, suka põise ots.

Säärepaelad

Sukapaelad ehk säärepaelad olid mitmet karva, mõõgaga või sõrmega tehtud.

Jalatsid

Jalas kandsid mehed musti kingi. 19. sajandil olid tavalised ka säärsaapad.

Kindad

Meeste kindad olid kahevärvilised kirikindad. Kindad kootis tumedates toonides, tavaliselt sinise ja tumesinisega. Osad kindad värviti hiljem üle, nt lilla poevärviga. Meeste pulmakindad olid värvikirevad.

Koostaja

  • Mareli Rannap, Saaremaa rahvarõiva nõuandekoda (2020)

Allikad

  • Kaarma Melanie, Voolmaa Aino 1981. Eesti rahvarõivad. Eesti Raamat.
  • Manninen, Ilmari 1927. Eesti rahvariiete ajalugu. Eesti Rahva Muuseum.