Muhu

Muhu (saksa k Mohn) kihelkond asus Muhu saarel. Administratiivselt kattus endine Muhu kihelkond praeguse Muhu vallaga.

Saare maakonnas püsisid rahvarõivad kõige kauem Muhu saarel. Kui Saaremaal lõppes rahvarõivaste kandmise aeg üldjoontes 20. sajandi alguses, siis Muhus tegid need järgnevatel aastakümnetel veel märkimisväärse edasiarengu läbi. Veel 1930. aastatel kanti eriti pidulike sündmuste puhul traditsioonilisi rahvarõivaid. Üksikuid osi nagu seelik ja tanu kanti kohati veel pärast Teist maailmasõdagi.

Erinevalt mandrist oli Muhus ka neiul põll. Seda hakati kandma pärast leeri ja peamiselt just piduülikonna juures. Muhus ei levinud kirivöö, vaid selle asemel tehti kitsaid ja pikki kõladega kootud vöösid. Erinevalt Saaremaast kandis Muhu naine 19. sajandi lõpuni pastlaid. Nagu mujalgi Saaremaal, oli ka Muhus kombeks vanemaid moest läinud rõivaid kanda pruudiülikonnas.