Mustjala kihelkond

Saaremaa kihelkondades kantud rahvariided jagunevad kolme gruppi: Ida-Saaremaa, Lääne-Saaremaa ja Sõrve.  Lääne-Saaremaa gruppi kuuluv Mustjala (saksa k Mustel) oli mereäärne kihelkond Saaremaa loodeosas, mida piirasid Kihelkonna ja Kärla kihelkonnad.

Oma tegumoe ja värvikirevusega paistsid Lääne-Saaremaa grupist silma just Mustjala rahvaõivaülikonnad.

Mustjala naise piduriietel oli sarnaseid jooni mitmete teiste kihelkondadega. Nõnda oli tanu oma kõrguse ja värvide poolest sarnane läänepoolsete tanudega, särk oma kaunistusviisiga aga ida-poolsetega. Rohkem idapoolsetes kihelkondades tuntud lahtkrae- ja varrukad olid kasutusel ka Mustjalas.

Vanema seeliku põikitriibustik oli lai nagu Sõrve seelikutel, samas oli see küllaltki erandlik teiste Saaremaa seelikute seas kuna oli üks lühemaid. Roostepunasel seelikul olid liad valged põikitriibud, mistõttu nimetati seelikut ka valgeks seelikuks. Eriliseks tegi vanema komplekti ka see, et abu kangaks kasutati seelikukangast. Sellist kasutusviisi mujalt Saaremaalt ei leia.

Uuemamoeline pikitriibuline seelik kodunes Mustjalas 1870.-80. aastatel. Selle juurde kasutati musta abukangast.

Naise rahvariiete komplekti tegid eriliseks veel värviliste mustritega kootud sukad. Ka selliseid teistest kihelkondadest ei leia.

• E. Allase foto 1895, Mustjala vana abielupaar moestläinud kirikuriietes ERM Fk 187:57