Vormsi mees

Vormsi meeste traditsiooniline rõivastus säilis 19. ja 20. sajandi vahetuseni üldjoontes endisena, kuid asendus siis üldlevinud linnarõivastega. Esialgu kanti rahvarõivaid veel vaid pulmas ja mõnel muul sündmusel (nt eestirootslaste laulupeol Haapsalus 1933), kuid juba 1930. aastatel kadus seegi tava.

Meeste rahvarõivakomplekti moodustasid kortskäistega särk, põlvpüksid, vest, vammus, kaelarätt, kaapkübar, pikk-kuub, telgedel kootud vööd, sukad, pastlad, säärepaelad, kindad, tubakakott ja vitssõlg.

Särk

Vormsi meeste särk skjorta tehti valgest puuvillasest või linasest riidest, mahapööratud kõrge kraega ja eest rinnalõhikuga ning õlalappideta. Rinnalõhik suleti punutud valgete paelte ja väikese vitssõlega. Kaunistused olid tagasihoidlikud – nii krael kui ka kitsal varrukavärvlil (1–1,5 cm) kahe tiheda tikkpisterea vahel sõlmpisterida. Kaelakaar ja varrukasuu olid kurrutatud. Varrukavärvel kinnitati valgete või punaste paeltega. Särki kanti pükste sees. Kaela seoti punasekirju rätik nii, et särgi krae nurgad räti alt välja paistsid.

• Särk NM.0003290A: 1

Püksid

Lakaga põlvpüksid knebiksar valmistati mustast villasest riidest. Pükste sääred ulatusid natuke allapoole põlvi. Püksilakale ja säärekinnistele õmmeldi messingnööbid.

Vest

Vest valmistati puna-sini-valgete pikitriipudega villasest kangast. Mõndelt vanadelt fotodelt on näha ka põikitriipu kangast veste. Vesti voodriks oli linane või puuvillane riie. Sarnaselt Ruhnu meeste vestiga, on alust arvata, et triibukangast oli õmmeldud nii vesti esi- kui seljaosa. Kõrgele ulatuva kinnise paremal poolel olid metallnööbid ja vasakul poolel sinisest lõngast aasad. Vesti kanti särgi peal.

Silmkoeline kampsun

Valge villane patentkoes kraeta kampsun tröja ääristati nii alt kui ka varrukaotstes kitsa punase villase kandiga. Kampsuni kaelusel oli esiosa vasakul pool ava ning kaelakaar koos avaga oli samuti kanditud punase villase riidega. Kaeluse kinnis koosnes kaheksast valgest punase villase lõngaga etteõmmeldud nööbist ja sinistest aasadest.

• Kampsun NM.0145275

Vammus

Puusadeni ulatuv madala püstkraega kuub rokk(-en), pällrokk, pellrokk valmistati enamasti samast riidest, mis püksidki. Kuub koosnes kahest selja- ja kahest hõlmatükist. Mõlemad seljatükid olid alt järsult laienevad ja need jäeti kinni õmblemata, nii et selja keskele moodustusid lipid. Varrukaotsad ja kolmnurkse kaelaava esiosa õmmeldi üle tumesinise villase riidega. Jaki hõlmad kinnitati u 8–12 messingnööbi ja sinisest lõngast aasade abil. Ülemist nööpi ei suletud, et kaelarätik oleks paremini näha. Jaki siseõmblused ääristati punase-kollase laisalõngaga.

• Vammus ERM A 509:2148

Kaelarätt

Kaela ümber seoti punasekirju villane või puuvillane rätik nii, et särgi krae nurgad räti alt välja paistsid. Pidulikel puhkudel kanti ka heledat rätikut.

Peakatted

Peas kandsid mehed kõrget laia äärega viltkübarat, kaapkübarat.

Pikk-kuub

Meeste pikk-kuub grakjol, grokil, grakjulh(-in) sarnanes lõikelt naiste omaga. Kuube kanti aasta ringi ja see oli ühtlasi ka kõige pidulikum kehakate nii meestel kui ka naistel. Erinevalt naistekuubedest algasid meeste pikk-kuubede seljavoldid abaluude kohalt. Samuti kui naistekuuel ääristati meestekuue kolmnurkne kaelus värvilise riidega, mis oli paremalt poolt punane ja vasakult sinine. Pikk- kuue hõlmad kinnitati laia vööga nii, et voldid suunati selja poole.

• Pikk-kuub ERM A 509:5476

Vöö

Varasemalt pikk-kuue, hiljem vammuse peal kanti villast, värvilist laia (u 15 cm) ja pikka (2,8 m) telgedel kootud narmastega vööd. Vöö seoti ees poolsõlme. Hiljem, kui vööd enam ei kantud, tehti nendest naiste vardakotid.

• Vöökangast vardakott ERM A 509:5198

Sukad

Meeste argipäevased jalakatted olid pruunid või hallid villased sukad sukkar. Need kooti lihtsas parempidises koes ning ülaäär soonikkoes. Peigmees kandis valgeid sukki.

Säärepaelad

Pükste säärevärvlitele mähiti nn kalahännaline värvilistest lõngadest palmitsetud ning otsatuttidega säärepael hinsbain, knebond. Meeste säärepaelad olid samasugused kui naiste omad.

• Säärepaelad NM.0003285B: 2

Jalatsid

Meeste pastlad olid sarnased naiste mustade kurrutatud pasteldega ning erinesid naiste omadest vaid selle poolest, et meeste pastlapaelad olid palju lühemad.

• Pastlad ERM A 483:250/ab

Kindad

Mehed kandsid lambapruune villaseid sõrmkindaid. Peigmehel valged, punasekirju randmeosaga.

• Kindad NM.0145250A-B
• Peigmehe kindad NM.0145221A-B

Kotid

Puusal kantav tubakakott tobakspong valmistati kuuest punasest ja sinisest villasest kangaribast. Vaheldumisi kokkuõmmeldud kangaribad kroogiti kotipõhjas kokku. Koti pinnale moodustati vasevärvilise siksakpaelaga ruudud. Kott vooderdati ning punasest kangast kotisuu tõmmati kokku punase villase kitsa paelaga, mille otstes olid villasest lõngast ümmargused tutid.

•  Tubakakott ERM 19521 ERM A 509:5545

Ehted

Särgikaelus kinnitati lihtsa hõbedast või vasest vitssõlega. Vitssõlg oli kitsas, mitte üle 5 mm laiune rõnga kujuline sõlg, mille külge oli kinnitatud sõlenõel. Vitssõlgede läbimõõt jäi 1,5–3,2 cm vahele.

• Vitssõlg HM 91E

Koostaja

• Kristina Rajando, rahvarõivaste uurija

Allikad

• Andersen, Ingeborg 1973. Folkdräkterna i Estlands svenskbygd. – Kustbon 2, 6–10.
• Hamren, Greta 2010. Vormsi naise rahvarõivad 19. sajandist 1944. aastani. – Estlandsvensk = Eestirootslane, 1.
• Heikel, Axel Olai 1909. Ethnographische Forschungen auf dem Gebiete der Finnischen Völkerschaften. III, Die Volkstrachten in den Ostseeprovinzen und in Setukesien. Helsingfors: Finsk-Ugriska Sällskapet.
• Holst, Juta 2010. Rannarootslaste riietumistavad. Haapsalu Trükikoda
• Kaarma, Melanie; Voolmaa, Aino 1981. Eesti rahvarõivad. Tallinn: Eesti Raamat
• Kirme, Kaalu 1986. Eesti sõled. Kirjastus Kunst.
• Kirme, Kaalu 2000. Eesti hõbe. Kirjastus Kunst
• Lindström, Anders. 1980. Vormsi ajalugu. Vormsi. Käsikiri eraomanduses
• Manninen, Ilmari 2009. Eesti rahvariiete ajalugu. Tartu : Eesti Rahva Muuseum.
• Pöhl-Andersen, Ingeborg 1994. Flitigahänder kas: Flitiga händer är en berättelse om det textila arbetet i Estlands svenskbygd med en del beskrivningar, mönster och foton. Stockholm: Norstedts Tryckeri AB.
• Russwurm, Carl 2015. Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus. Tallinn: Eestirootsi Akadeemia
• Sillaots, Marta. 1897. Vormsi saare elust ja olust. Eesti Postimehe Õhtused Kõned 44-45; 351-360.
• Voolmaa, Aino 1976. Lääne-Eesti saarte rahvarõivaste omapärast. – Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXIX, 189–209.
• Eestirootslaste rahvarõivad 19. saj. lõpul – 20. saj. algul: diplomitöö. Kady Sõstar; juhendaja Elle Vunder. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, etnograafia õppetool. Asub ERMi raamatukogus