Vormsi naine
Vormsi neiu rahvarõivad, 19. saj
Vormsi naise rahvarõivad, 19. saj
Vormsi naise uuemad rahvarõivad, 20. saj I pool
VANEMAD RÕIVAD
Vormsi naise vanemaid rõivaid kanti 19. sajandini. Vormsi naise vanema rahvarõivakomplekti moodustasid alussärk, käised, seelik, vöö, rätik, tanu või müts, põll, kampsun, pikk-kuub, kasukas, sõba, säärised, sukad, pastlad, vardakott, kurguhelmed, vits-sõlg ja prees.
Särk
Alussärk
Vormsi naise linane või puuvillane alussärk underkiul (-en), undesärk (-en) koosnes traksidega häddana pihikust evudail ning selle külge kroogitud või volditud seelikutaolisest alaosast. Särki kanti alusrõivana. Traksidega särgi kohta on Eestist andmeid vaid Vormsilt, Noarootsist ja Hiiumaalt, kus rootsi asustus oli varasem kui teistel Eesti aladel. Arvatavalt on see väga arhailine särgitüüp kujunenud õlgadel kinnitatavast riidelaiast. Sõna särk eesti keeles on rootsi laen.
- Särk ERM A 565:1486, NM.0145206
Lahtkrae
Vormsi pruut kandis varrukate peal lahtkraed kroa. Linasest või puuvillasest kangast lahtkrae koosnes seljatükist, kahest esitükist, kahest õlatükist ja kõrgest püstkraest. Püstkrae kaunistati tiheda valge madal-, täite- ja varspistetikandiga. Kaelus kurrutati tihedalt.
- Lahtkrae NM.0003280
Käised
Seelikupiha peal kanti käiseid ehk varrukaid ärmar. Puuvillasest või linasest kangast käised olid väga lühikesed (pikkus õlalt allääreni 19–25 cm), laiad ja õlaõmblusteta. Varrukate alt pidi seeliku punane pihikuosa paistma kahe sõrme laiuselt. Kaelaava kurrutati. Kõrge püstkrae ei andnud ees kokku ning jäi veidi avatuks. Rinnalõhik ulatus kuni käiste allääreni ja suleti poole rinna kõrgusel väikese hõbedast vitssõlega söle, süle, selja ja veinipunaste silmadega hõbepreesiga klakksöle. Varrukasuud olid tihedasti kurrutatud ja 0,5–1 cm laiused varrukavärvlid sõlmiti randme juures punase paelaga kinni. Püstkrae ja varrukavärvlid ilustati lihtsate valgete tikk-, sõlm- ja aedpisteridadega.
- Käised ERM A 447:412, ERM A 509:4644, NM.0003278A
Seelik
Vormsi naise üheks uhkemaks rõivaesemeks oli pihikuga must seelik svartsärk, utasärk, kjol. Saare vanemas ehk lääneosas nimetati seda rõivaeset särk(-en) ja uuemas idaosas kjol(-en). Seelik ulatus kaenla alla rindade peale ning see õmmeldi lühikese, punasest kangast traksidega pihiku livstika (liistik) või överdel (ülaosa) külge. Pihiku kolmnurkse kaelaava eesäärele õmmeldi sinine või lese puhul roheline kitsas kandiriba umstämm.
Kjoleni kantud ikka niisuguses lõikes. Vanal ajal oli ta ka samasugune. Üleval pidi tal ikka olema punariie traksideks. Lai oli 10–12 küünar. Kroogete pussimine oli samane kui eestlastelgi leibade all (Mina Landman Fällarna küla Erkuse talust. ERM A 509:2001).
Seeliku puuvillase või linase lõimega ja mustaks värvitud lambapruuni lõngaga kootud alaosa koosnes 5–7 kangalaiast ning see kurrutati. Kurrulõngad tõmmati tihedalt kokku, seelik kaeti niiske linaga ning asetati sellele tulised leivad. Noormehed hindasid tüdrukuid kurdude järgi – mida peenemad kurrud, seda tublim naine. Allääre pahupool vooderdati kuni 20 cm laiuse valge puuvillasest riidest toodiga stote. Valge toot tuli puhtana hoida, sest määrdunud seelikutoot oli Vormsi naisele suureks häbiks. Seelik ulatus poolde säärde.
Pulmas kandsid pruut ja tema suguvõsa pruutneitsid tumesinist volditud seelikut blokjol(-en), pruutneitsid peigmehe suguvõsast aga musti. Pulmapeo ajal vahetas pruut oma sinise seeliku musta vastu välja. Sinine seelik sarnanes nö argiseelikule: koosnes pihikust ja selle külge õmmeldud seelikuosast. Seelik ulatus kaenla alla rindade peale ning seda hoidis üleval hästi lühike, punasest kalevist õmmeldud pihaosa. Seelik valmistati sinisest kangast, kogulaiusegaumbes 2,6 m. Seelikuosa oli eest u 16 cm voltideta; 2,5 cm laiused voldid liikusid eest kummalti poolt oma suunas ja ühinesid taga.
Laiemate voltidega seelikud on vanemad. Peenikeste voltidega hakati peale I Maailmasõda tegema. Voldid hakkasid siis järjest peenemaks minema. (K. Öman, sündinud 1885 a.)
- Seelikud ERM A 563:1892 ERM A 509:2001 ERM A 707:8
- Pruudi seelik NM.0003275
Vöö
Seeliku ala- ja pihaosa ühenduskohal rindade peal kanti värvilist vööd linda, omband . Vöö oli u 5 cm laiune ja ulatus vaid üks kord ümber keha. Vöö üks ots punuti 4–5 palmikuks krakfotar (varesejalad), mis otstes ühendati, ning teine ots kanditi punase riidega. Vöö kinnitati vasaku kaenla all.
Peakatted
Juuksed
Alates 12–13 eluaastast põimisid neiud juuksed kahte patsi tuppar ning keerasid kõrvade kohal sarvedeks bässtroner (oinatorn). Naistel pakiti juuksepalmikud helekollasesse soengurätti, millele oli peale õmmeldud punane pael. Patsid seati samuti ümber pea opp-omhue nii, et moodustusid sarved. Palmikute otstesse jäeti pikad punased paelad, mis ulatusid poolde selga.
- Patsid NM.0003279
Pärg
Neiud kandsid pidupäeval musta sametiga kaetud, pealt lahtist u 10 cm kõrgust silindritaolist pärga huebande´t, millel rippusid taga kollased ja punased paelad.
Pruudipärg
Pruudi peakatteks oli pruudikroon ehk seppel bruseppal. Papist või pihlakakoorest silinder kaeti punase villase riidega. Esikülg ehiti klaastilgutite, pärlite ja väikeste rahadega. Sepli kuklapool kaunistati siksakiliselt kroogitud punase paelaga. Krooni tagumisele alumisele servale kinnitati üksteise kõrvale 8–10 erivärvilist pikka paela. Õlgade eest langesid rinnale vaid kaks äärmist paela, mis pidid alati olema punased. Pruudikrooni külgedele õmmeldi roosad ja punased õiesarnased rosetid vaheldumisi värvitud udusulgedega. Vasakule küljele kinnitati värviline suletutt. Teisel pulma päeval toimus pruudi tanutamine dansa påluva. Pruut sai seppeli asemele re lua.
- Seppelid ERM A 306:2 NM.0003274
Peapael
Neiupõlve märgiks oli ümber pea seotud punane peapael harband, mille otsad rippusid seljale.
Rätik
Vormsi naine sidus kirikusse minnes mütsi peale villase, punasel põhjal ruudulise rätiku. Rätiku sidumisel tuli arvestada, et see ei kataks mütsi eesmist serva. Rätik seoti lõua alt kokku.”
Tanu
Abielunaised kandsid valgest linasest või puuvillasest kangast valge tikandiga tanu. See tehti ühest kokkumurtud riidetükist, millele anti lõikega vajalik kumerus. Kokkuõmmeldult jäi õmblus pealaele ja lõppes tanupära juurde kroogitud kurdudes. Kandmisel vajutati tanu pealagi sisse, nii et äär jäi võrukujuliseks. Tanu alt rippusid patside paelad.
- Tanud ERM A 509:5411, ERM A 509:5415, NM.0145220
Müts
Naise peakatteks oli võrukujuline, neljast punase villase kanga siilust koosneva ümmarguse pealae ning musta või tumepruuni lambanahkse äärega relua, voodriga müts. Seda peakatet on nimetatud ka ema-mütsiks morsmissa. Peakatte külgedel olid paelad lõua alla sidumiseks. Relua peale seoti punane rätik.
- Relua ERM A 447:315, NM.0145244, ERM A 447:314
Põll
Põlle huitferkle, färkle, ferkul kandsid Vormsil nii naised kui ka neiud. Täiskasvanud neiud kandsid põlle pidulikel sündmustel. Naisel oli põll ees teatud tööde juures, nagu viljalõikus ja külv.
Valgest linasest või puuvillasest riidest põll õmmeldi seelikust 5–8 cm lühem. Punasest riidest värvli servadele tikiti aed- ja sõlmpisteread. Põlle ülaäär jäeti ees siledaks, külgedele tehti 0,5 cm sügavused lappvoldid. Alläär kaunistati siksakpaelaga, pruudil heegelpitsiga naier. Punaste paeltega seoti põll rindade peale, paelad kinnitati seljal rosetina.
- Põlled ERM A 509:4469, NM.0003288
Kampsun
Käiste peal kanti mustast villasest riidest lühikest avarat jakki pällrokk, pellrokk, kamisol. Jaki kaks selja- ja kaks hõlmatükki lõigati alt laiemana, nii et seljal ning külgedel moodustusid vastandvoldid päll, pell. Varrukasuud ja avar kaelaava kanditi sinise riidega. Vasakul hõlmal olid metallist nööbid, paremal aga punasest villasest lõngast palmitsetud aasad, mis õmmeldi jaki külge sinise lõngaga. Pihaosa õmblused jaki pahupoolel ning allääre palistus õmmeldi kollase-punase laisalõngaga.
- Kampsunid ERM A 287:9, ERM A 509:5457
Ülerõivad
Pikk-kuub
Pikk-kuub grokjol õmmeldi lambapruunist või mustast täisvillasest kangast. Kuub pidi olema seelikust nii palju lühem, et põlle alumine äär pisut nähtavale jääks. Kuuehõlmad ja seljaosa koosnesid kahest tükist ning olid lõigatud alt laienevad. Hõlmade eesääreks oli jäetud kanga koendserv. Keset selga asetsesid kolm volti ja külgedel siilud gairar, mis ulatusid kaenla alla. Kaelus oli kraeta, nii ees kui ka seljal kolmnurkne. Pikk-kuue kaeluse parem pool ääristati punase ja vasak pool sinise kandiga umstämm. Kuue siseõmblused kaunistati punase-kollase laisalõngaga. Alt kitsenevad varrukasuud ääristati kollase paela ning punase kandiga. Pühapäeval kinnitati pikk-kuue rinnale kolmekordne punasest paelast rosett.
- Pikk-kuued ERM A 287:11, ERM A 447:278, ERM A 563:1891 NM.0003276
- Rosett NM.0003282
Kasukas
Lambanahkne kasukas kask(-en), kasuk oli pikk-kuuest veidi lühem. Kasuka taljesse lõigatud seljatükk ja hõlmad olid keskkohast allääreni järsult laienevad, moodustades mõlemale küljele lappvoldi. Selg ja esiosa olid keskkohalt läbi lõigatud. Kasuka kaelaava, varrukasuud, hõlmaääred, alläär ning õla-, selja- ja hõlmaõmblused kuni vöökohani olid kanditud musta naharibaga. Parema hõlma kandile kinnitati madalast mahapööratavast kraest kuni vöökohani vasknööbid, vasakule hõlmale nahast aasad.
- Kasukad ERM A 509:5480, NM.0145259
Ülevisked
Arvatavalt on Vormsi naine kandnud sarnaselt Ruhnu naisega valget kirikusõba hoitveip, millesse mähiti ka lauluraamat. Sarnaselt pikk-kuue ja kampsuniga kaunistati sõba servad kollase-punase villase laisalõngaga.
- Sõba NM.0115888
Jalakatted
Säärised
Jalas kandsid Vormsi neiud ja naised pahkluust põlvini ulatuvaid punaseid villaseid sääriseid lägjar. Tugevaid jalgu peeti ilusaks ja tervise tunnuseks ning seetõttu kandsid tüdrukud vahel mitut paari sääriseid ülestikku – valged all ja punased peal. Kuna hilissügiseni käidi paljajalu, siis olid säärised ka külmakaitseks. Säärised kooti parempidises koes, üla- ja alaosas soonikoes.
- Säärised ERM A 509:5260/ab NM.0145231A-B
Sukad
Sääriste peale tõmmati valged poolsukad sukkar. Sukkade sääreosa kaunistas 10-15cm pikkune vikkelkude. Valgeid sukke igapäevaselt ei kantud ning need tuli hoida piinlikult puhtada.
Pruudil olid jalas madarapunased mådrafärgade (madaraga värvitud) poolsukad.
- Poolsukad EVM E 210:8/ab, NM.0003293A: 2
- Pruudi sukad NM.0003285A: 1, NM.0003285A: 2
Säärepaelad
Põlve alla, ümber sääriste seoti säärepaelad knelägjar ning nende tutiks põimitud otsad topiti paelte keerukordade vahele. Säärepaelad olid kalasabakirjaga, põhiliselt kollase-sinise-punasekirjud.
- Säärepaelad NM.0003285B: 1, NM.0003285B: 2
Jalatsid
Vormsi naised kandsid pastlaid rinkjatskuar. Tömbi ninaga pasteldel olid varbapealne, küljed ja kand kroogitud. Pastlapaela pikendati musta villase paelaga fängeband(-en) ning mähiti ülevalpool pahkluud ümber sääre nii, et valge suka vikliosa paelte vahelt välja paistaks. Vormsil olevat neiud-naised oma pastlad ise valmistanud, sest pastlakurrud pidid ühtima seelikukurdudega. Maria Murmani mälestuse järgi valmistati pidulikud ja lastepastlad vasika- või kitsenahast. Tihedamalt kurrutatud ja paremast nahast valmistatud pastlad hoiti pidupäevaks, igapäevaselt käidi kuni lume tulekuni paljajalu või valmistati nn lihtsamad pastlad vähemate kurdudega.
Kindad
Kanti nii sõrmkindaid handskar kui ka labakindaid bushandskar. Pruudi rõivakomplekti juurde kuulusid valged kindad bröllopshandkur, kuid neid ei pandud kätte vaid hoiti peos nagu ka punast või valget taskurätikut näsaduk.
Kotid
Vormsi naiste rahvarõivaste juurde kuulus vardakott bindbong(-en), bindpung, mis oli vajalik kudumistöö kaasaskandmiseks. Vormsi naine kudus alati, nii puhkehetkedel istudes kui ka teed käies või koorma otsas, ohjad ümber käerandme. Kui vardakott poolelioleva tööga kaasas ei olnud, siis öeldi, et istub nagu mees. Vardakott oli püstise ristküliku kujuline, pealt sangaga ja seest vooderdatud. Vardakoti riide värvide ja mustrite valikul püüdis iga naine näidata oma loovust. Värvidest kasutati kollast, tumesinist, rohelist, roosat, valget ja põhivärvina ikka punast. Tihti kooti koti sang põhiosast erinevas koes või kasutati naiste vöö katket. Kotte valmistati ka meeste rõivamoe muutudes kasutuks jäänud laiadest meeste vöödest.
Ehted
Kurguhelmed
Naised kandsid keesid hõbepärlitest silwurstainer, vahapärlitest granaterskrellor ja klaaspärlitest pernkrellor .
Vitssõlg
Võrreldes teiste eestirootsi naistega kandsid Vormsi naised vähe ehteid. Käiste ette kinnitati väike hõbedast vitssõlg selja.
- Vitssõlg ERM A 287:2 NM.0145212 HM _ 88 E
Prees
Käiste ette kinnitati ka veinipunaste silmadega hõbeprees klakksüle, ärmsölja. Esines ka lohukeste ja nupukestega kaunistatud preese breske, pärja. Pidulikel juhtudel kinnitati suure preesi alla veel väiksem prees või sõlg.
UUEMAD RÕIVAD
Rootsi misjonäri L. J. Österblomi tegevus saarel põhjustas suure usulise aktiivsuse. Tema mõju oli moraalselt ja majanduslikult väga tugev, muutes lisaks rahvarõivastele ja teistele tavadele ka näiteks majade ehitust ja hügieeni. Rahvarõivad muudeti usulistele tõekspidamistele sobivamaks, moderniseeriti. Pruudid keeldusid seplit kandmast, sest see oli „maapealne kroon“. Kuigi vanu kombeid püüti 1930. aastatel taaselustada, oli L. J. Österblomi tegevus jätnud jälje vormsilaste teadvusesse. Vormsi naised kandsid rahvarõivaid kuni saarelt lahkumiseni II maailmasõja sündmuste keerises.
Vormsi naise uuema rõivakomplekti moodustasid seelik, sitsjakk, villane jakk, rätik, suurrätt, säärised, sukad, säärepaelad, pastlad või kingad ja vardakott.
Seelik
Vormsi uuemad rahvariided kujunesid välja 19. sajandi lõpust alates. Naise rõivakomplektis säilis pihikuga seelik, mis valmistati nüüd peenemate kurdudega ning oli lühem. On teada, et 20. sajandi esimesel veerandil valmistati Borrbys eriti peente kurdudega seelikuid. Seeliku alaosa pidi Katarina Landmann (sünd 1928) õpetuse järgi ulatuma käelaba võrra allapoole põlve.
On säilinud ka mõned seelikud, mille pihikuosa on ära lõigatud ja seelik on õmmeldud toetuma värvli abil puusadele. Asjaolu tingis uus rõivaese – pluus, mis ulatus puusadeni, kattis käevarred ja kaelaava ning endisaegse seeliku pihaosa ei olnud seetõttu enam tarvilik.
- Seelikud HM _ 3401 E, MM _ 3267 Aj t
Peakatted
Juuksed
Endine sarvedega soeng oli liiga uhke ja muutus nüüd rätiku kandmisel takistuseks. Punutud patsid lasti seljale langeda ning nende otsad ühendati peenikese punase, sinise või rohelise juuksepaelaga. Juukselahk tehti pealaele sukavardaga. Tüdruk, kes püüdis oma juukseid teisiti sättida või mõne kihara keerata, sai naistelt halvakspanu osaliseks – olevat eputis ja halva mainega tüdruk.
Rätik
Vanema rõivastuse juurde kuulunud peakatted kadusid kasutuselt ja naised hakkasid kandma puuvillast puna-valgeruudulist pearätti ehk duka’t. Kolmnurkseks kokkumurtuna kinnitati rätt lõua all ühe sõlmega. Voldid, mis murdmisel tekkisid, pidid olema sümmeetrilised ja rätik ei tohtinud liibuda vastu laupa, vaid kolmnurgana püsti seisma. Algul oli rätt väikeseruuduline ja telgedel kootud, kuid 20. sajandi alguses lasti Turu Åbo tekstiilitööstuses kududa partii suuremate ruutudega puna-valgeid pearätte. Leinajad kandsid sinise-punaseruudulisi pearätte.
- Rätik RrM _ 1256:1 E 308
- Leinarätik RrM _ 1255:1 E 306
Sitsjakk
Käised, mis olid liiga paljastavad, asendati kurgu alt kuni puusadeni kinninööbitava pluusiga blus(-en), sommarjakka(-n). Pluusi lõige valmistati misjonär Österblomi abikaasa eestvõttel ning järgis tolleaegset linnamoodi ja kombekuse nõudeid. Argipäevase puuvillase pluusi riie pidi olema valgel põhjal väikeste tagasihoidlike punaste, siniste või roheliste lilledega, pidulikumad pluusid õmmeldi valgest satiinist. Pluus ulatus puusadeni ning oli külgedelt allääre suunas laienev. Alläär palistati nii esi- kui ka seljaosal kaarjalt, jättes seljaosa mõnevõrra pikemaks. Varrukad olid kitsad ja õlalt ülestõstetud. Pluus vooderdati valge puuvillase riidega. Kinnis hõlmas kogu esiosa ja väikese püstkrae ning see kaunistati tihedalt õmmeldud väikeste värviliste nööpidega. Pluusi kandsid kõik, nii abielunaised, neiud kui ka lapsed.
- Sitsjakid ERM A 563:1889, RrM _ 1253 E 304
Ülerõivad
Pealisrõivana kanti tumesinisest täisvillasest riidest vooderdatud jakki jakk, ulljakk, mis oli lõikelt pluusiga sarnane. Nööbid valiti metallist või klaasist. Sageli oli jaki krae vooderdatud sametiga.
Ülevisked
Üleviskeks oli ostetud või kodukootud ruuduline narmastega villane suurrätt storduk. See võeti kolmnurkselt kokkumurtuna õlgadele ja sellega kaeti ka pea. Suurräti koelõng ja lõim olid villased, kootud oli ta toimselt. Rätt oli ruudukujuline ning võis olla ka kahest laiast kokku õmmeldud. Värvide valikul ei kehtinud kindlaid reegleid, kuid enamiku rättide põhitoonideks olid must ja roheline, mille kõrval esines ka valget, tumesinist ja punast.
- Suurrätt ERM A 721:48
Jalakatted
Säärised ja sukad säilisid sarnaselt vanema perioodi rõivastega.
Säärepaelad
Säärepaelad säilisid sarnaselt vanema perioodi rõivastega.
Jalatsid
Jalatsitest säilisid vanemast perioodist pastlad ning ka kingad ja saapaid, kuid valge suka äär pidi alati paistma.
Kindad
Uuema ajaga levivad ka uuemad kindamustrid.
- Kindad ERM A 563:1887/ab
Kotid
Vardakoti mustrid muutusid seniste triipude asemel keerukamateks.
- Vardakott ERM Fk 3020:76
Ehted
Ehted kadusid täielikult.
Koostaja
- Kristina Rajando, rahvarõivaste uurija
Allikad
- Andersen, Ingeborg 1973. Folkdräkterna i Estlands svenskbygd. – Kustbon 2, 6–10.
- Hamren, Greta 2010. Vormsi naise rahvarõivad 19. sajandist 1944. aastani. – Estlandsvensk = Eestirootslane, 1.
- Heikel, Axel Olai 1909. Ethnographische Forschungen auf dem Gebiete der Finnischen Völkerschaften. III, Die Volkstrachten in den Ostseeprovinzen und in Setukesien. Helsingfors: Finsk-Ugriska Sällskapet.
- Holst, Juta 2010. Rannarootslaste riietumistavad. Haapsalu Trükikoda
- Kaarma, Melanie; Voolmaa, Aino 1981. Eesti rahvarõivad. Tallinn: Eesti Raamat
- Kirme, Kaalu 1986. Eesti sõled. Kirjastus Kunst.
- Kirme, Kaalu 2000. Eesti hõbe. Kirjastus Kunst
- Lindström, Anders. 1980. Vormsi ajalugu. Vormsi. Käsikiri eraomanduses
- Manninen, Ilmari 2009. Eesti rahvariiete ajalugu. Tartu : Eesti Rahva Muuseum.
- Pöhl-Andersen, Ingeborg 1994. Flitigahänder kas: Flitiga händer är en berättelse om det textila arbetet i Estlands svenskbygd med en del beskrivningar, mönster och foton. Stockholm: Norstedts Tryckeri AB.
- Russwurm, Carl 2015. Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus. Tallinn: Eestirootsi Akadeemia
- Sillaots, Marta. 1897. Vormsi saare elust ja olust. Eesti Postimehe Õhtused Kõned 44-45; 351-360.
- Voolmaa, Aino 1976. Lääne-Eesti saarte rahvarõivaste omapärast. – Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXIX, 189–209.
- Eestirootslaste rahvarõivad 19. saj. lõpul – 20. saj. algul: diplomitöö. Kady Sõstar; juhendaja Elle Vunder. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, etnograafia õppetool. Asub ERMi raamatukogus