Sisukord

Vormsi tüdruk

Väikese tüdruku rõivad

Väikese tüdruku rõivakomplekti moodustasid titekört, müts, põll, säärised, säärepaelad, pastlad ja kindad.

Titekört

Tüdrukud kandsid kuni kuuenda eluaastani kollast kuube-kleiti rokk, gula-rokk(-en). See koosnes pihaosast ja kollase-lambamustatriibulisest tihedate voltidega seelikuosast. Kuub kinnitati seljal nööpide ning lõngast aasadega. Varrukasuud ja kinnis tehti punasest riidest. Kinnise ühele poolele õmmeldi punase lõngaga 7–10 metall-või klaasnööpi ning teisele poolele palmitseti rohelisest lõngast aasad. Ümara kujuga kaelaava ääristati kitsa punasest riidest kandiga. Alläär õmmeldi üle kollase-punase laisalõngaga.

Peakatted

Tüdruku igapäevane müts mössa valmistati puuvillasest trükimustrilisest punasest ja sinisest kangast ning pidulik müts gulmissa punasest villasest kangast värviliste paelkaunistustega. Müts koosnes keskosast ja kahest sümmeetrilisest küljetükist. Mütsi serv ääristati sama trükimustrilise riidega, nii et punase kohal oli sinine kant ja sinise kohal punane kant. Esiserva õmmeldi tihedalt volditud valge riideriba. Müts sõlmiti kandi värvi või valgete puuvillriidest paeltega. Mütsid vooderdati. Piduliku sündmuse peakate dopmiss (ristimismüts), gul-missa valmistati punasest villasest kangast. Lisaks ilustati müts veel kuldsete kard- ja värviliste siksakpaeltega. Lõua alla sidumiseks olid värvilised, tavaliselt punased paelad.

Põll

Titekördi ehk kuuekese peal kandsid väikesed tüdrukud peene triibumustriga punasepõhjalist põlle. Ristkülikukujuline riidetükk oli kroogitud laia värvli külge. Nii värvel kui põlle alaosa on kaunistatud siksakpaela ja pitsiga. Värvli otstesse olid kinnitatud sidumiseks paelad. Ka paelte otsad olid kaunistatud. Põll kattis kleidi seelikuosa eest kuni külgedeni.

Säärised

Jalas kandsid tüdrukud punaseid sääriseid sarnaselt naistega.

Säärepaelad

Säärepaelad põimiti kollase ja punase lõngaga palmikuna.

Jalatsid

Pastlad

Lastele valmistati sarnased pastlad nagu täiskasvanutelegi – mustad ja kurrutatud.

Kingad

Kindad

Schlichtingi lito järgi on väikesed tüdrukud kandnud kindaid paelaga kaelas. Kindad kooti valgest villasest lõngast ja ühendati punase paelaga.

Koostaja

  • Kristina Rajando, rahvarõivaste uurija

Allikad

  • Andersen, Ingeborg 1973. Folkdräkterna i Estlands svenskbygd. – Kustbon 2, 6–10.
  • Hamren, Greta 2010. Vormsi naise rahvarõivad 19. sajandist 1944. aastani. – Estlandsvensk = Eestirootslane, 1.
  • Heikel, Axel Olai 1909. Ethnographische Forschungen auf dem Gebiete der Finnischen Völkerschaften. III, Die Volkstrachten in den Ostseeprovinzen und in Setukesien. Helsingfors: Finsk-Ugriska Sällskapet.
  • Holst, Juta 2010. Rannarootslaste riietumistavad. Haapsalu Trükikoda
  • Kaarma, Melanie; Voolmaa, Aino 1981. Eesti rahvarõivad. Tallinn: Eesti Raamat
  • Kirme, Kaalu 1986. Eesti sõled. Kirjastus Kunst.
  • Kirme, Kaalu 2000. Eesti hõbe. Kirjastus Kunst
  • Lindström, Anders. 1980. Vormsi ajalugu. Vormsi. Käsikiri eraomanduses
  • Manninen, Ilmari 2009. Eesti rahvariiete ajalugu. Tartu : Eesti Rahva Muuseum.
  • Pöhl-Andersen, Ingeborg 1994. Flitigahänder kas: Flitiga händer är en berättelse om det textila arbetet i Estlands svenskbygd med en del beskrivningar, mönster och foton. Stockholm: Norstedts Tryckeri AB.
  • Russwurm, Carl 2015. Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus. Tallinn: Eestirootsi Akadeemia
  • Sillaots, Marta. 1897. Vormsi saare elust ja olust. Eesti Postimehe Õhtused Kõned 44-45; 351-360.
  • Voolmaa, Aino 1976. Lääne-Eesti saarte rahvarõivaste omapärast. – Etnograafiamuuseumi aastaraamat XXIX, 189–209.
  • Eestirootslaste rahvarõivad 19. saj. lõpul – 20. saj. algul: diplomitöö. Kady Sõstar; juhendaja Elle Vunder. Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, etnograafia õppetool. Asub ERMi raamatukogus