Pärnu mees

Pärnu mehe põhikomplekti kuulusid särk, püksid, vest, vatt, sukad, säärepaelad, jalatsid ja peakate. Lisanditeks olid ehted, rätid, tubakakott ja kindad. Ülerõivaiks olid pikk-kuub, rüü ja kasukas. Kuue peal kanti võrkvööd, kasukal helmestega nahkrihma. Kui Pärnu kihelkonna naiste rõivaid on muuseumikogudes vähe, siis meesterõivastest võib leida ainut mõne kindapaari. Selle tõttu tuleb paratamatult rahvariidekomplekti valmistamisel eeskujuks võtta kas Audru või Tori kihelkonna rõivad.

Ehted

Vitssõlg

Mehed kandsid särgikaeluses kinnitusena vitssõlge. Vitssõleks nimetatakse kitsaid, mitte üle 5 mm laiuse rõnga kujulisi sõlgi, mille külge on kinnitatud sõlenõel. Vitssõlgede läbimõõt kõigub 1,5-3,2 cm vahel.

Suurimaks vitssõlgede valmistamise keskuseks oli Tallinn, väga lihtsaid vitssõlgi valmistati ka Pärnus, Lihulas ja Haapsalus.

Sõrmused

Sõrmused olid sel perioodil enamasti abielusõrmustena kasutatud vitssõrmus ja harisõrmuse erinevad tüübid: inglipeasõrmus, kätega sõrmus ja õiemotiividega harisõrmus, mida kandsid nii mehed kui naised.  

Koostajad:

  • Ülli Kont, pärandtehnoloog
  • Lembe Maria Sihvre, rahvarõivaste uurija (ehted)

Allikad:

  • Kirme, Kaalu 1986. Eesti sõled. Kirjastus Kunst.
  • Kirme, Kaalu 2000. Eesti hõbe. Kirjastus Kunst.
  • Tõnurist, Igor 2003. Rahvarõivakandja abiline. OÜ Vali Press.