Vändra poiss

Milline oli 19. sajandil laste elu, selgitab järgmine ülestähendus Vändrast:

Enne selga panemist kolgiti (särk) ära et nii kõwa ei oleks aga – kui laps sarnase uhkuse selga pani, siis kui üks wästrik: laiem kui pikem oli, tundis ta siiski head meelt oma uue särgi üle et „waadake pisilaps on nüüd wõnn!“. Kui lapsed oma uue särkidega külasse läind, siis talvel ikka palja jalu ja kui siis poole tiipeal külm hakand, siis kükitand maha, tõmmand pea särgi kaela-august sisse, puhund kehapeale natuke sooja ja jooksund jälle – talude vahet olnd umbes 3 kuni 4 vakamaad. Lastel talveläbi olid jalad paljad. Aga seejuures olid ise tragid ja terwed poisid. (KM ERA II 169)

Vändrast on laste rõivaste kohta vähe teateid. Eelnevast käsikirjalisest allikast lähtuvalt võib arvata, et lapsed, nii väikesed tüdrukud kui poisid, käisid üldiselt ainult särgi väel. Soovitav on Vändra poisi rõivaste valmistamisel lähtuda üldisest laste rõivaste ajaloost, Vändra kihelkonna ja lähimate kihelkondade meeste ja poiste rõivaesemetest, nende kirjeldustest ning teistest ajaloolistest allikatest.

• Vändra mees
• Kirjandus

Koostaja

• Inna Raud, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond, pärandtehnoloogia magister, tekstiilkäsitöö 7. taseme meister