Vändra tüdruk

Milline oli 19. sajandil Vändra laste elu, selgitab järgmine ülestähendus:

Enne selga panemist kolgiti (särk) ära et nii kõwa ei oleks aga – kui laps sarnase uhkuse selga pani, siis kui üks wästrik: laiem kui pikem oli, tundis ta siiski head meelt oma uue särgi üle et „waadake pisilaps on nüüd wõnn!“. Kui lapsed oma uue särkidega külasse läind, siis talvel ikka palja jalu ja kui siis poole tiipeal külm hakand, siis kükitand maha, tõmmand pea särgi kaela-august sisse, puhund kehapeale natuke sooja ja jooksund jälle – talude vahet olnd umbes 3 kuni 4 vakamaad. Lastel talveläbi olid jalad paljad. Aga seejuures olid ise tragid ja terwed poisid. (KM ERA II 169)

Vändrast on laste rõivaste kohta vähe teateid. Eelnevast käsikirjalisest allikast lähtuvalt võib arvata, et lapsed, nii väikesed tüdrukud kui poisid, käisid üldiselt ainult särgi väel. Soovitav on Vändra tüdruku rõivaste valmistamisel lähtuda üldisest laste rõivaste ajaloost, Vändra kihelkonna ja lähimate kihelkondade naiste ja tüdrukute rõivaesemetest, nende kirjeldustest ning teistest ajaloolistest allikatest.

Kirjandusest leitud üldise teabe põhjal arvati järgmist – loodeti, et tütarlaps kasvab peenepihaliseks, kui köita kirivöö ümber juba noorele tütarlapsele. Vöö pidid ulatuma kolm korda ümber keha. Võrreldes täiskasvanute vöödega, olid tüdrukute omad kitsamad.

Ning ka kurguhelmeid on hakanud tüdrukud kandma juba pisitüdrukuna, sest usuti, et helmeid kandes oldi kurja jõu eest kaitstud. Mõnel pool oli kombeks, et ristivanemad kinkisid esimesed helmed esimese hamba puhul.

Üldiselt olid laste rõivad lõikeliselt samasugused nagu täiskasvanute omad, kuid vähem ilustatud. Nii ka ülerõivaste puhul. Vändra lapsele pikk-kuube tehes võib eeskujuks võtta Pärnu Muuseumis oleva pikk-kuue mudeli.

Koostaja

  • Inna Raud, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond, pärandtehnoloogia magister, tekstiilkäsitöö 7. taseme meister

Allikad

  • ERA 11248. Tetsmann, Ernst 1896. Vändra kihelkonnast saatnud Ernst Tetsmann. Eesti Kirjandusmuuseumi käsikiri, lk 23–42. ERA II 169.
  • Astel, Eevi 1998. Eesti vööd. Tartu: Ilmamaa.Astel, Eevi 2006.
  • Piiri, Reet 2007. Eesti talurahva ülerõivas 19. sajandil. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit.
  • Piiri, Reet 2011. Helmekeed. Tartu: Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit.
  • Raud, Inna 2016. Vändra kihelkonna rahvarõivad. Saara Kirjastus.