Kuusalu mees

Kuusalu mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandil särk, püksid, vest, vatt, sukad, säärepaelad, jalatsid ja peakate. Ülerõivana kanti pikk-kuube ja kasukat, ülerõivaste peale seoti vöö. Lisandiks olid ehted, rätid, kindad ja tubakakott.

Kuna Kuusalust on muuseumitesse kogutud vähe meeste rahvarõivaesemeid ja kirjalikke teateid meeste rõivastusest, tuleb Kuusalu mehe rahvarõivaste kirjeldamisel toetuda naaberkihelkondadest saadavale infole.

Särk

Meeste särk valmistati üleni samast riidest - enamasti linasest, harvem takusest. Särk tehti kanga laiune ja see ulatus istmikust veidi allapoole. Allääres jäeti külgedele umbes 15 cm pikkused lõhikud.

Särgil oli lai mahamurtav krae. Särk kinnitati eest vitssõle või sõltustega ehk särgile rinnalõhiku ülaossa õmmeldud paeltega. Rinnalõhik oli umbes 10-12 cm pikk, servast palistatud. Särgi õlgadel olid õlalapid. Nelinurksed lapid kaenla all lisasid avarust.

Varrukad kroogiti õla poolt, õlalapiga kohati olev varrukaosa jäeti sirgelt. Varruka teine ots võis olla värvlita või kurrutatud umbes 5 cm laiuse värvli alla. Värvlid kinnitati nööpide ja aasade või paelte abil. Varrukavärvlid, õlalapid ja krae servad võisid olla kaunistatud tagasihoidliku tikandiga.

Püksid

Mehed kandsid kitsaid põlvpükse ehk kintspükse. Jahedamal ajal kanti villasest kangast õmmeldud pükse. Kõige pidulikumad püksid olid potisinisest, lihtsamad lambamustast kangast. Suvised püksid õmmeldi takusest riidest. Samuti kanti kitsenahast pükse.

Püksid ulatusid umbes põlve keskkohani. Püksisäärte allääres olev lõhik kinnitati kolme vask- või tinanööbiga või seoti kinni sukki ülalhoidvate säärepaeltega. Püksid õmmeldi lakaga. Lakaks nimetati pükste eesosas olevat lappi. Täislakaga pükstel käis lapp kahelt poolt, poollakaga pükstel ainult ühelt poolt lahti.

• Potisinised täislakaga põlvpüksid (Põhja-Eesti) ERM A 483:116

Vest

Särgi peal ja vati all kandsid mehed vesti. Vesti hõlmad tehti kodukootud triibulisest või ruudulisest villasest kangast, hilisemal ajal ostetud kirjust puuvillasest kangast. Vesti tagumine osa oli takune. Vest oli eest kinnise lõikega ja kahe pealeõmmeldud taskuga. Vestil oli ees kaks rida vasknööpe.

• Vest (Jõelähtme) ERM A 293:212
• Vest (Harjumaa) ERM A 447:456

Vatt

Vatt ehk meeste lühike kuub õmmeldi kodukootud hallist, hiljem potisinisest või mustast villasest toimses koes kangast. Suvel kanti linasest kangast vatte, mis võisid olla valgest või valge- ja sinisetriibulisest kangast õmmeldud.

Vati hõlmad kinnitati ühe või kahe rea vasknööpidega, vati krae ja hõlmade ülemised nurgad keerati maha. Vati seljale jäi vööst allapoole lahtine lipp, kahel pool lippi olid voldid. Ka kahele poole lippi õmmeldi vask- või tinanööbid. Vatt oli vooderdatud linase kangaga.

• Potisinine vatt (Haljala) ERM 18193
• Triibuline linane vatt (Haljala) ERM 15053

Kaelarätt

Meeste kaelarätik oli tavaliselt sitsist, valge või kirju. Kaela panekuks murti rätik kolmnurkselt kokku ja seoti eest kinni. Naaberkihelkonnast Jõelähtmest on kogutud teave, et rätt seoti spetsiaalselt mitme sõlmega nii, et sellise sidumise juures ei olnud rind mitte kaetud, vaid jäi ikkagi paljaks nagu enne. Ainult „kõri“ oli soe.

Peakatted

Meeste pidulikuks peakatteks oli kõrge rummuga must kaapkübar. Kübaraid valmistasid Tallinna kübarsepad. Kübara sees kanti silmakaltsu. Talvel kanti lamba- või rebasenahkseid allatõmmatavate kõrvadega talvemütse.

• Kaapkübar (Haljala) ERM A 509:3537
• Talvemüts ERM 16147

Ülerõivad

Piduliku ülerõivana kandsid mehed musta või potisinist täisvillasest toimses koes kangast õmmeldud pikk-kuube, mantlit. Kuue krae oli lai ja seda kanti mahamurtult. Pikk-kuuel kaunistusi ei olnud. Pikk-kuue peale seoti vöö.

Talvine ülerõivas kasukas tehti lambanahkadest. Meeste kasukate tegemiseks kasutati musti lambanahku. Erinevalt naiste kasukatest ei olnud meeste kasukatel keskkohas krookeid. Ühe kasuka tegemiseks kulus 6-7 nahka. Kasukas meenutas lõikelt pikk-kuube.

Pikk-kuued valmistati villasest kodukootud mustast või hallist kangast. Erinevusi naistekuuest oli lõike poolest vähe, enamasti olid need kaunistusviisides. Kuue esikinnises olid tinanööbid, nende vastas rida ööse, mis olid vahetevahel punased. Neid tinanööpe aga kunagi kinni ei pandud. Kõik seljas olevad üleriided olid sulgemata nööpidega, ka kasukas talvel. Hõlmad tõmmati kokku vööga.

Pikk-kuue lõikega linane või takune rüü oli 19. sajandil muutunud ainult igapäevaseks riietusesemeks.

Lambanahksed kasukad sarnanesid lõikelt riidest ülerõivastega. Need tehti valgest ja mustast nahast. Kasukad tehti pikad, pikk-kuue pikkused, lühemaid hakati kandma alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Meeste kasukatel oli ees kaks rida nööpe.

Vööd

Vöö hoidis kinni pikk-kuue ja kasuka hõlmi. Vöö mähiti keskkoha ümber kaks korda, vöö otsad topiti vöökordade vahele ning jäeti alla rippuma.

• Võrkvööd ERM 641, ERM 16042, ERM A 624:28

Sukad

Ajal, mil meestel olid lühikesed püksid, kanti pikki sukki, need olid ühevärvilised ja lihtsad, värvilt mustad või sinised. Igapäevaselt kasutati valgest linasest või takusest riidest jalarätte või jalanartse.

Säärepaelad

Säärepaelad punuti villasest lõngast.

• Säärepaelad ERM 644/ab

Jalatsid

Meeste jalatsiteks olid varasemalt pastlaid, hiljem saapad.

• Saapad, katkendid ERM A 566:870/1-9

Kindad

• Labakindad ERM A 248:18/b, ERM A 248:19/a

Kotid

Tubakakott tehti nahast, lambanahast või riidest. Tubakakott õmmeldi mitmevärvilistest siiludest kokku, oli alt ümmarguse põhjaga ning pealt tõmmati pealaga krookesse kokku. Nahkkotil olid peened nahast lõigatud rihmad, riidest kotil kas keerutud või punutud villased tuttidega paelad. Tubakakotti kanti värvli vahel ja koti paela tutid jäeti välja paistma.

Ehted

Meeste särk kinnitati hõbedast vitssõlega. Abielusõrmusena kandsid mehed hõbedast vitssõrmust või harisõrmust.

• Vitssõled ERM 782, ERM 5101:1
• Sõrmused ERM 780, ERM 5099:1

Koostaja

• Liis Luhamaa, pärandtehnoloog (2023)

Allikad

• Piiri, Reet 2000. Kuidas 19. sajandil Harjumaal riides käidi? – Rmt.: Rahvast, luulest ja meretuulest. Harjumaa uurimusi 5. Harjumaa Muuseum, lk. 70-88.