Anseküla laste ja noorukite riided

Väikelaste riided

Laste riided õmmeldi pea eranditult mõnest kulunud riideesemest või õmblusjääkidest.

Juba ringi kõndiv väikelaps kandis linast pikkade käistega särki, millele külmal ajal tõmmati peale villane kuub (kleit). See oli enamasti pikkade käistega, ulatus vähemalt alguses maani. Jalga pandi lapsele külmal ajal villased sukad või kapetad (sokid) ning lapsepätid. Peas kandsid väikelapsed titetanu või pearätikut. Külma ilmaga lapsed väljas ei käinud, vajadusel mässiti mudilane üleni villasesse suurrätikusse.

Poisteriided

Poisid said omale lihtsad püksid jalga siis, kui nad end juba ise puhtana oskasid hoida - 4-5 aastaselt, mõnikord ka hiljem. Pikki pükse kandsid rikkamad perepojad, vaesemad käisid kogu lapse- ja noorukipõlvegi põlvpükste ja villaste sukkadega, isegi talvel lume ja külmaga. Seljas kandsid poisid lihtsat linast särki ning villasest kangast õmmeldud jökki. Peakatteks oli suvel siiludest müts (murumüts), noormeestel võimalusel meestega sarnane rummuga või ulaga müts, talvel karusnahkne talimüts.

19. saj. teises pooles kandsid noormehed linnamoelist riietust nagu täisealisedki.

Neidude riided

Tüdrukud kandsid lihtsat linast särki, jahedama ilmaga selle peal villast kuube (lihtne kodukootud kangast villane kleit). Jämaja kihelkonna materjalidele toetudes võib arvata, et pidulikumaks puhuks õmmeldi suurematele tüdrukutele täiskasvanute kirikuue sarnane kirikuub, mille all kanti pidulikke laiavarrukalisi käiseid. Kalleid ehteid, vööd, taskut jm aksessuaare lapsed enamasti ei kandnud. Tüdruku peakatteks oli ilmale vastav rätik, sooja ilmaga hele linane, külmaga tumedam villane. Jalas kandsid tüdrukud punaseid sukavarsi või sukki ning pätte. Kirikuube tüdrukutele 19. sajandi teises pooles enam ei tehtud ning tütarlapsed kandsid siis oma rahvariides emade kõrval juba linnamoelist riietust. Neil oli seljas linnamoeline kleit või tume pikk seelik ja sitsijökk.

Pidulikku rohkete kaunistustega põlle hakkasid kirikuubedes neiud kandma peale leeris käimist. Selleks ajaks oli neiudel olemas suuresti endavalmistatud täis-riidekomplekt ning võimalusel ka ehted (elmed, preesised, vahedega nööbid) ning mustad kingad.

Jalanõud

Lapsed käisid enamasti paljajalu või pättidega. Vaid erandjuhtudel valmistati suurematele tüdrukutele ka täiskasvanute omadele sarnased kingad. Vaesemate sõrve perede lapsed ja noorukid käisid ainsa jalanõuna kodusvalmistatud pättidega veel 1960-ndatel aastatelgi.

Koostaja

  • Mari Lepik (2020)

Allikad

  • Eesti Rahva Muuseumi kirjeldusraamatud, etnograafiline arhiiv, fotokogu ja esemekogu.
  • Sõrulaste suulised mälestused.