Anseküla meeste piduliku riietuse osad 19. sajandi teises pooles olid särk, põlvpüksid, kaelarätt, vest, jökk, sukad, sukapaelad, kingad ja müts. Lisaks lihtsad sõled, kaksiknööbid, tubakakott, sõrmused, kindad jm. Varasemal ajal oli tarvitusel ka lakk (kübar) ning pikem üleriie suup koos vööga. Külmal ajal kanti kasukat, karusnahkset talimütsi ning saapaid.

Särk

Sõrve meeste särk õmmeldi linasest kangast. Särk ulatus poolde reide ja täitis ka aluspesu rolli. Särgi kõrge püstkrae ning kätised olid kaunistatud valge pilutikandiga

Särgikrae, katke ERM A 509:4750

Püksid

Sõrve mehed kandsid helehallist tüssist ehk vanutatud villasest riidest lapiga põlvpükse. Sooja saamiseks kanti teiste pükste all kitsaid linaseid pikasäärelisi aluspükse. Laiasääreliste põlvpükstega käies seoti sukapael pükste alla.

Villaste (põlv)pükste peal kanti kirikus avaraid valgeid linasest kangast lapiga pükse.

Põlvpüksid ERM A 291:364/ab

Vest

Anseküla kihelkonnas kanti täplikust kangast raanutehnikas punase-sinisekirjut vesti. Vesti seljaosa oli tehtud takusest linasest kangast, nii sai vest odavam ja seda oli vati all mugavam kanda. Anseküla vest sarnanes nii materjalilt kui lõikelt suuresti Jämaja kihelkonna vestile, ent oli püstkraega ning eest kurguni kinninööbitav.

Vest ajaloolisel fotol ERM Fk 187:33

Kaelarätt

Krae peale sidusid mehed ruudulise rätiku, mis oli tõenäoliselt sarnane nendele, mida naisedki kogu Sõrves kandsid.

Rätik (Jämaja) ERM 6062

Peakatted

Eessõrve mehe peakatteks oli valge varrastel kootud müts. Varemalt kandsid mehed ka lakki (kübarat). Talvisel ajal oli tarvitusel mitmesugused karusnahksed talimütsid.

Suvine müts ERM A 290:280
Villane kootud müts (Jämaja) ERM A 291:373

Ülerõivad

Sõrve mehe üleriided õmmeldi helehallist tüssist. 19. saj esimesel poolel kanti poolde reide ulatuvat suupi või troid. 19. saj. keskpaiku kanti juba lühikest lihtsat vammust ning pikad üleriided olid tarvitusel vaid erilistel puhkudel, näiteks kosja minnes. Anseküla vammuse krae oli püstine ning seda sai kurguni kinni nööpida. Vammuse hõlmasid hoiti eest lahti, kui sooviti, et vest näha oleks.

Vestiga üsna ühepikkuse vammuse peal vööd ei kantud, küll aga kanti vööga pikemaid. enne 19. sajandi keskpaika moes olnud üleriideid.

Talvisel ajal kandsid mehed lambanahkset kasukat. Koduseks üleriideks ning merelkäimiseks kooti mitmesuguseid lambakarva kampsuneid.

Vatt ERM A 509:2196

Jalakatted

Sõrve mehed kandsid lambakarva halle või pruune lihtsate vikkelkaunistustega sukki, samuti sukavarsi (sääriseid) paljajalu või kabelis kingadega (king palja jala otsas). Pikkade pükstega kanti teinekord ühevärvilisi kaapetaid (villaseid sokke).

Sukad ERM 5988/ab

Säärepaelad

Erksavärvilised sukapaelad seoti põlvpükste alla. Teadaolevalt ei seotud sukapaelu lehvi, vaid lihtsõlme. Sukapaela otsad tõmmati ristatult paelakordade alt läbi ja sätiti jala välisküljele.

Sukapaelad ERM 6006/ab

Jalatsid

Jalas kanti lihtsaid tumedaid kingi, nööritavaid poolsaapaid, ka pika säärega saapaid (vankis saapad). Kodus käidi sagedasti paljajalu või pättidega, märja ilmaga puukingadega. Meremeestel olid tarvitusel vettpidavad immutatud nahast merisaapad.

Kindad

Sõrve mehed kandsid nii kootud sõrm- kui labakindaid. Töö juures ja sooja ilmaga kanti sõrmedeta kindaid ehk käpuseid.

Labakindad ERM A 291:365/ab

Ehted

Sõrve mehed kinnitasid oma särgikaeluse lihtsa väikese vitssõlega. Kraed hoidsid koos vasksed särgikrae nööbid. Pidulikul puhul (näiteks kosjas käies või laulatusel) kanti sõrmes hõbesõrmuseid.

Vitssõlg ERM A 509:316
Särgikrae nööbid ERM A 316:410

Koostaja

Mari Lepik (2020)

Allikad

Eesti Rahva Muuseumi kirjeldusraamatud, etnograafiline arhiiv, fotokogu ja esemekogu.
Sõrulaste suulised mälestused.