Sisukord

Jämaja mees

null

19. sajandi keskpaiku kuulusid Jämaja meeste piduliku riietuse hulka särk, helehallist tüssist ehk vanutatud villasest riidest põlv- või pikad püksid, kaelarätt, vest, vatt, sukad, sukapaelad, kingad ja müts. Lisanditeks olid lihtsad sõled, sõrmused, kaksiknööbid, kindad, tubakakott jmt. Varasemal ajal kanti peas lakki ehk kübarat ning üll vöötatud suupi või troid (pikem üleriie). 

Särk

Sõrve meeste särk õmmeldi linasest kangast. Särk ulatus poolde reide ja täitis ka aluspesu rolli. Särgi kõrge püstkrae ning kätised olid kaunistatud valge pilutikandiga.

Püksid

Sõrve mehed kandsid helehallist tüssist lapiga põlv- või pikki pükse. Sooja saamiseks kanti teiste pükste all ka kitsaid linaseid pikasäärelisi aluspükse. 

Vanema moe järele õmmeldud kitsa sääreotsaga põlvpükstele seoti sukapael püksisäärte peale. 19. sajandi keskpaiku moodi tulnud laiad sääreotsad tõmmati sukkadele peale. Sajandivahetusel kandsid mehed hallist tüssist pikki lapiga pükse.

Villaste (põlv)pükste peal kanti kirikus sama lõike järgi õmmeldud avaramaid valgest linasest kangast pükse.

Vest

Jämaja kihelkonnas kanti täplikust kangast raanutehnikas punase-sinisekirjut lühikest, suurte käeavadega vesti. Vesti kaelaava pressiti eest lahku, krae oli püstkrae.

Jõukuse märgiks kanti võimalusel ka kaht vesti korraga. Vesti seljaosa oli tehtud takusest linasest kangast – nii sai vest odavam ja seda oli vati all mugavam kanda.

Kaelarätt

Särgi peal kanti ruudulist kaelarätikut – sõrve rätikut. Rätikut seoti kaela mitmel erineval moel. Lisaks tavapärastele võimalustele rulliti mõnikord rätik kokku, pandi kahekordseks murtult kaela ning tõmmati ühes käes olevad rätiotsad teise kätte jäänud aasast läbi.

Peakatted

Tagasõrve mehe peakatteks oli valge varrastel kootud müts. Enne 19. sajandi keskpaika kandsid mehed lakki (kübarat). Talvisel ajal oli tarvitusel mitmesugused karusnahksed talimütsid.

Ülerõivad

Sõrve mehe üleriided õmmeldi helehallist tüssist. 19. saj esimesel poolel kanti poolde reide ulatuvat suupi või troid. 19. saj. keskpaiku kanti juba lühikest vatti ning pikad üleriided olid tarvitusel vaid erilistel puhkudel, näiteks kosja minnes. Vati krae oli esialgu püstine nagu suubil ja troil, edaspidi aga keerati krae alla ning pressiti hõlmade ülemised otsad eest lahku. Lühikese jöki hõlmasid hoiti eest lahti, kui sooviti, et vesti või veste näha oleks. Vestiga üsna ühepikkuse jöki peal vööd ei kantud, küll aga kanti vööga pikemaid vammuseid. 

Talvisel ajal kandsid mehed lambanahkset kasukat. Koduseks üleriideks kooti silmkoes lambavilla karva kampsuneid.

Jalakatted

Sõrve mehed kandsid lambakarva halle või pruune lihtsate vikkelkaunistustega sukki. Sukavarsi ehk sääriseid kanti paljajalu, pättide või kabelis kingadega (kingad palja jala otsas). Pikkade pükstega kanti ka lihtsiad ühevärvilisi kaapetaid ehk villaseid sokke.

Säärepaelad

Erksad sukapaelad seoti kitsasääreliste põlvpükste peale. Teadaolevalt ei seotud sukapaelu lehvi, vaid lihtsõlme, sättides paelakordade alt läbi tõmmatud paelaotsad ristatult jala välisküljele.

Jalatsid

Jalas kanti lihtsaid tumedaid kingi, poolsaapaid, ka pika säärega saapaid. Kodus käidi paljajalu või pättidega, märja ilmaga puukingadega. Meremeestel olid tarvitusel vettpidavad immutatud nahast merisaapad.

Kindad

Sõrve mehed kandsid nii sõrm- kui labakindaid. 

Ehted

Sõrve mehed kinnitasid oma särgikaeluse lihtsa väikese sõlega. Kraed hoidsid koos vahedega nööbid. Pidulikul puhul (näiteks kosjas käies või laulatusel) kanti sõrmes hõbesõrmuseid.

Koostaja

  • Mari Lepik (2020)

Allikad

  • Eesti Rahva Muuseumi kirjeldusraamatud, etnograafiline arhiiv, fotokogu ja esemekogu.
  • Sõrulaste suulised mälestused.