Mustjala mees
Mehe pidulikku rõivakomplekti kuulusid särk, kaelarätt, püksid, üleriided, peakatted, sukad ja jalanõud.
Särk
Särk õmmeldi valgest linasest riidest. Kõrge krae kaunistati valgest linasest niidist tikandi ja piluga. Krae ja manseti värvli servadesse tehti tagid – sakilised äärepisted nii kaunistuseks kui kaitseks serva kulumise eest.
- Pidulik särk ERM A 316:192
Püksid
Suvel kanti valgeid linaseid sääremarjani ulatuvaid pükse. Püksid olid nii pikad, et kirjud sukad välja paistsid. Särk oli pükste peal ja vöö (kirju või valge) vööl ja tutid rippusid.
Talviseks ajaks õmmeldi püksid kodukootud vanutatud lambahallist kangast tüssist. 19. sajandi keskpaigas olid üldlevinud põlvpüksid kintspüksid, lappidega püksid, millel oli ees nelinurkne lapp lakk, mis kinnitati üleval nurkades nööpidega värvli külge. Mustjalas lakaga püksid eriti ei kodunenud. Siin seoti püksid värvlist kinni keskkohast veidi paremal pool. Lõhik sääreotste välisküljel kinnitati haakidega.
Vest
Vest valmistati kodukootud villasest riidest linase lõimelõngaga. Värvuselt oli vest hall, mille ees olid haagid. Vest ulatus mehe keskkohani.
Vammus
Mustjala vatt luhki hännaga jäkk, lipiga vatt õmmeldi varasemal ajal pükstega sama värvi hallist kangast. Hiljem hakati vatti pruunist kangast õmblema. Vatt ulatus poolde reide ja selle seljal oli lahtine volt lipp. Väikese püstkraega vatt kinnitati ees haakidega, lisaks seoti selle peale kaks korda ümber keha ulatuv võrk-vöö või suure pandlaga nahkrihm.
- Vammus ERM A 12177
Kaelarätt
Mees kandis kaelarätti mis oli Saaremaale iseloomulikult sinise-valgeruuduline. Kaela seades keerati rätik rulli ja otsad viidi eest kukla taha, kus need ristati, toodi ette ning seoti lipsuks.
Peakatted
Suvel võidi kanda poolkerakujulist murumütsi või tuttmütsi tornmütsi. Kui naise tuttmüts oli kas sinise- või mustapõhjaline, siis mehele kooti see üldreeglina valgepõhjaline. Piduülikonna õige peakate oli siiski kõvakübar lakk, misoli pealt laieneva rummuga. Musta või tumepruuni kübara kaunistuseks oli värviline lakipael või –nöör.
- Murumüts ERM A 290:267
- Kootud müts ERM A 292:84
- Kõvakübar ERM A 12175
Ülerõivad
Pikk-kuub
Pikk-kuub oli mehel ja naisel üldjoontes üsna sarnane. Mehe pikk-kuue rinnaesine oli rohkem kinni ja kaunistusteta.
Vöö
Pikk-kuue peal kandsid mehed võrkvööd.
- Vöö ERM A 12256
Jalakatted
Sukad
Sukad kooti lambamustad või hallid ja need ulatusid pükste sääreotste alla. Et sukad alla ei vajuks, sidus ka mees nagu nainegi need 1-3 cm laiuste ja kuni 1,5 m pikkuste värviliste sukapaeltega kinni. Kooti valgest villasest lõngast, muster kooti samuti valgega. Meeste sukapaelad, seoti põlve alla ning nad jäid nähtavalt, kooti möögaga, mustris, värvid samad mis nasitel. Sukapaelte otstes tutid, paelad seoti lipsu nii, et tutid jäid külje pele rippu.
- Sukad ERM A 12161
Kindad
- Kindad ERM A 12174
Ehted
Särgi krae kinnitati hõbedast või vasest vitssõlega. Vitssõleks nimetati kitsa, mitte üle 5mm laiuse rõnga kujulisi sõlgi, mille külge oli kinnitatud sõlenõel. Vitssõlgede läbimõõt kõikus 1,5-3,2cm vahel.
Sõrmused olid sel perioodil vits-ja harisõrmused, mis olid kasutusel peamiselt abielusõrmustena.
Koostajad
- Mareli Rannap, Saaremaa rahvarõiva nõuandekoda (2020)
- Maret Soorsk, Saaremaa Muuseum (2015)
Allikad
- Kaarma Melanie, Voolmaa Aino. Eesti rahvarõivad. Tallinn, 1981
- Kirme, Kaalu 1986. Eesti sõled. Kirjastus Kunst.
- Kirme, Kaalu 2000. Eesti hõbe. Kirjastus Kunst.
- Manninen, Ilmari. Eesti rahvariiete ajalugu. Tartu, 1927.
- Piiri, Reet. Rahvarõivad Eesti Rahva Muuseumist. Tallinn, 2006.