Ruhnu mees

Vallalised ja abielus mehed kandsid Ruhnus ühesugust rõivastust.

Särk

Särk e skjorta on linasest või puuvillasest riidest, kõrge mahapööratava kraega, mille alla seoti kaelarätik. Nii krael kui  mansettidel on mõlemas otsas nööpaugud,  kinnituseks kahepoolsed hõbenööbid. Krae alla kinnitub väiksem südamekujuline sõlg. Õlak on kitsas, mitte laiem kui 2 cm ja ulatub ~1 cm üle õlaõmbluse varruka peale. Varrukal õla kohal on 4 kitsast volti,  varrukasuu kurrutatud. Õlaku alla, kaela poole, on avaruse andmiseks õmmeldud kaelalapp, varruka alla kaenlalapp. Kaunistuseks võis olla lihtne pilu kraeäärel, aedpisterida mansetil või puudusid ilustused  hoopis. Särgil on ees lihtpilukinnis, mille kõrvale või alla võib tikkida peremärgi või kandja nimetähed.

Püksid

Pikad, sirge säärega püksid e hoso olid õmmeldud villasest helehallist riidest. Püksid olid eest nööbitavad, kahe sissetöödeldud taskuga. Taga kolmnurkselt lõigatud passe, millel oli avarust kokku hoidev põõn. 20. saj alguses kanti juba ka  musti linnamoelisi pükse.

Vest

Vest e snevele õmmeldi telgedel kootud poolvillasest, so 3 niiega kootud koetoimsest, tumesinise-valge triibulisest kangast. Vest oli külgedelt kergelt kehasse hoitud ja linase või puuvillase voodriga. Iseloomulikuks detailiks oli selja keskjoonel allääre sisselõikesse õmmeldud kolmnurk. Ees on 5-6 nööpi.

Kampsun

Lambahallist villasest lõngast puusadeni ulatuv patentkoeline kampsun e stripuvams oli kraeta. Kaelusesse seoti rätik. Kampsunit kanti triibulise vesti all.

Kuub

Kuub e jacken oli lihtsalõikeline, pükstega samast riidest, kergelt taljesse õmmeldud ja üle puusade ülatuv. Hõlmad, krae ja taskuääred olid palistatud musta siidkandiga. Kandipael õmmeldi ka 10 cm kaugusele varrukasuust. Külje- ja õlaõmblused viidud veidi tahapoole. Hõlmad  kaherealised, kuue musta nööbiga. Kehaosal oli linane vooder. Taskud sisselõikelised, kaetud klapiga, vasakul rinnal üksnes taskuklapp. Ka klapid olid ääristatud musta kandiga.

Kaelarätik

Särgi krae alla seoti mitmekordselt puuvillane rätik halsdüken. Krae nurgad jäid rätiku peale. Rätiku trükimuster oli kas igapäevaselt tumedapõhjaline või pidulikult punasekirju.

Nokkmüts

Suvisel ajal kanti 6-siilulist villasest hallist või  mustast riidest nokaga mütsi, mida kutsuti snipuhatt.

Sokid

Sokid, kapeta, olid valged. Looduses ja pahkluu kohale kootud mustritriibus kasutati tumesinist lõnga. Kand kooti saksa kanna tüüpi ja otsa kahandus oli spiraalne.

Pastlad

Jalas kanti pargitud või parkimata hülgenahast pastlaid, skuar, mis seoti nahkpaeltega. 20 saj algul kanti ka musti poekingi.

Kindad

Labakindad, pusahangkel ,kooti valgest, tumesinisest või lambapruunist villasest lõngast. Loodus oli kahevärviline, iseloomulike vikeldatud randmetega. Kinnaste mustrikirjades esinesid ornamendina tihti lilleõis või kaheksakand. Pöial lihtne maleruuduline.

Mustade sõrmkinnaste, fingerhanklu, randmed olid kirjatud punase ja kollase lõngaga, ääres värvilised narmad. Käeseljal tähekujuline vikkel.  Siniseid sõrmkindaid kandsid vaid peigmehed.

Ehted

Mehed kandsid lisaks lihtsatele vitssõlgedele ka väikesi südamekujulisi sõlgi, paralleelselt on esinenud ka teine, keerukam variant stiliseeritud lindudega.

Koostajad

  • Külli Uustal, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia diplomitöö Ruhnu meeste rõivastus 20. sajandi I poolel autor
  • Lembe Maria Sihvre (ehted, 2020)

Allikad

  • ERM EA 232. Aino Voolmaa 1992. Märkmeid Vormsi ja Pakri saarte ning Risti kihelkonna Vihterpalu valla rannaäärsete rootslaste rõivastusest.
  • ERM KV 237. Küsimusleht nr 103. Kasukad.
  • ERM EA 243. Piret Õunapuu 2000. Ruhnu.
  • Kaarma, Melanie, Voolmaa, Aino 1981 (2015). Eesti rahvarõivad. Eesti Raamat.
  • Kurrik, Helmi 1938. Eesti rahvarõivad. Eesti Rahva Muuseum.
  • Manninen, Ilmari 1927. Eesti rahvariiete ajalugu. Eesti Rahva Muuseum.
  • Moora, Harri (Toim) 1957. Eesti rahvarõivaid XIX sajandist ja XX sajandi algult. Eesti Riiklik Kirjastus.
  • Kirme, Kaalu 1986. Eesti sõled
  • Kirme, Kaalu 2000. Eesti hõbe
  • Astel, Evi 1967. Eesti rahvapärased pastlad XIX sajandil ja XX sajandi algul. Etnograafiamuuseumi Aastaraamat XXII, Tartu, lk 188-213
  • Eestirootslased. 2004. Rootsi Instituut: Printfabriken
  • Holst, Juta 2010. Rannarootslaste riietumistavad. Haapsalu: Haapsalu trükikoda
  • Manninen, Ilmari. 2009. Eesti rahvariiete ajalugu. Tartu : Printon
  • Pulst, August. 1922. Ruhno pulm. Kodu. Eesti kirjandusmuuseum 394 (2.325)
  • Runö.Ruhnu 650. 1991. Tallinn : Huma
  • Steffensson, J. 1994. Elu Ruhnul. Tallinn: Olion
  • Tomberg, Riina 2007. Vatid,troid,vamsad-silmkoelisi kampsuneid Lääne-Eesti saartelt. EKA,TÜ VKA : Tallinna Raamatutrükikoja OÜ.
  • Voolma, Aino 1976. Lääne-Eesti saarte rahvarõivaste omapärast. ERM AA XXIX. Tartu, lk 189-209.
  • Voolmaa, Aino 1977. Meestepüksid eesti rahvarõivastes. ERM AA XXX. Tartu, lk 22-43.
  • Õunapuu, Piret. 1989. Rannarootsi esemed Etnograafiamuuseumi kogudes. ERM AA XXXVII. Tartu, lk 132-143.