Sukad ulatusid põlvini või pisut üle. Et need alla ei vajuks seoti sukad altpoolt põlvi 1-3 cm laiuste ja kuni 1,5 m pikkuste värviliste sukapaeltega kinni.

Kingad

19. sajandi keskel kanti Saaremaale tüüpilisi traadiga allaõmmeldud taldadega raadiga kingi, millel olid madalad rautatud puukontsad. Nende kodus valmistatud loomanahast pealsetega kingade iseloomulikuks jooneks olid koos kannaosaga lõigatud kõrvad, mis seoti jala peal nööri või naharibaga kokku. Nende kõrval tehti ka tipskorkiskingi, mille konts kork oli peaaegu keset talda. 19. sajandi II poolel olid pidukingadeks raadiga kingadele üldkujult sarnased nakikingad, mille tallad löödi alla tikkudega.

Välja minnes kanti nahast kingi, tehti 1 liistu peal, pealt olid kõrvadega, traadist tehtud kontsa nimetati apsatiks. Töö juures kanti takuriidest pätte. Lagununud pätti nimetati pätakaks.

Kindad

Kindad ei olnud ainult külma eest kaitsjad, vaid ka uhkuseasjad, mida pruudid kandsid laulatusel nii suvel kui talvel, kinnastes mindi lauakirikusse jne. Labakindad raid- ehk kottkindad kooti varasemal ajal ühe-värvilised, hiljem mustrilised. Kudumisoskuse arenedes hakati tegema sõrmkindaid, mis sarnanesid mustrilistele labakinnastele. Uhkemad kindad olid kahe rea narmastega kinda suus. Alumine rida narmaid tehti valgest, pealmine aga kirjust lõngast. Valjalast kooti ka valgeid vikeldatud kindaid, mida nimetati pruutkinnasteks.

Kindad ERM A 290:716

Ehted

Kurguhelmed

Lühikesed kurguhelmed olid igapäevaseks kandmiseks ja neid oli tihti mitu rida ümber kaela. Esimesed kurguhelmed sai tütarlaps esimese hamba tulekuga. Pidulikumad helmekeed oli pikemad ja koosnesid mitmest värvilisest klaasist helmereast.

Helmekee ERM A 291:465

Sõled

Kuhiksõlg

Saaremaa tüüpi kuhiksõlg (sõlus) oli kunstiliselt vähenõudlik, suhteliselt väike (läbimõõt 2–4 cm) ja kaunistatud lihtsa graveeritud geomeetrilise või stiliseeritud taimeväädi-ornamendiga. Saaremaa väikestel kuhiksõlgedel ei olnud suu- ega välisserva vitsa, sõlesuu oli suhteliselt suur. Sõlesuud kaunistas enamasti kuppuderida. Ornament oli napp, tremoleeritud. Sõled ei kanna meistrimärki, mis vihjab sellele, et valmistajateks võisid olla tsunftidesse mittekuuluvad kohalikud meistrid.

Saaremaa tüüpi kuhiksõlgede taimornament geometriseerub aja jooksul- välja kujuneb standardne põimlev lehtedeta väädiga sõlg. Kõige levinum Saaremaa sõleornamendi tüüp oli nelinurkse tähe kujund.

Väikseid sõlgi kanti mitu tükki-kaks kuni neli- ühekorraga. Sõled paigutati nii, et allpool olid veidi suuremad, nende kohal aga väiksemad sõled.

Kuhiksõlg ERM 11452
Kuhiksõlg ERM 11432

Südamekujuline sõlg

Südamekujulised sõled (harjastega preesised) olid kas ilma ripatsiteta või kolme aasaga, mille külge kinnitati metallripatseid või helmeid. Südamekujuliste sõlgede tüüpi iseloomustasid kahel pool krooni asuvad linnukujutised, nupp asendati aasakestega, kuhu sai kinnitada ripatseid. Südamekujulised sõled liikusid Lätist Saaremaale, kus see sõletüüp kiirelt kohalike meistrite poolt teostatuna levis. Krooni kuju degenereerus ja lisandina tulid oksakesed lindude jalge all. Teostuse meisterlikkuse järgi võib liigitada need sõled Kuressaare meistrite tööks. Südamekujulisi sõlgi on valmistanud ka külasepad.

Erikujulisi südamekujulisi sõlgi on leitud üle Saaremaa- väikeste augukestega, kukeharjakujulise krooniga, lilldekooriga jne

Südamekujuline sõlg ERM A 509:6046 Valjala
Südamekujuline sõlg ERM A 632:74 Saaremaa(Läti päritolu)

Prees

Pidulikum ehe oli väike prees, mis võis olla ka klaastahukate ehk silmadega. Saaremaa preesid on väikese kumerusega.

Prees ERM A 509: 6857
Prees ERM A 509:6869

Sõrmused

Sõrmedes kanti hõbedast ja vasest sõrmuseid. Hõbesõrmust kanti pigem pidulikul puhul ja see oli enamasti laulatus- või kihlasõrmus. 18.-19. sajandi peamised talurahva
sõrmusetüübid üle Eesti olid vitssõrmus, plaadiga sõrmus ja harisõrmus.

Harisõrmus ERM A 509:6654

Valjala naine

Valjala naine rahvariietes, 19. saj I pool