Harju-Madise mees

    Harju-Madise mees

    Harju-Madise mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandil särk, põlvpüksid, vatt, vest, kaelarätt, pikk-kuub, kasukas, vöö, sukad, säärepaelad, peakate, kindad, jalanõud ja tubakakott. Ehtena kanti hõbesõrmust, särgikrae kinnitati vitssõlega.

    Särk

    Meeste särk valmistati üleni samast riidest - enamasti linasest, harvem takusest. Särk tehti kanga laiune ja see ulatus istmikust veidi allapoole. Särgil oli umbes 3 tolli (7,5 cm) laiune mahamurtav krae. 19. sajandi keskpaigast alates hakati krae alla siduma kaelarätikut, mis hoidis krae püstisena. Särk kinnitati eest vitssõlega. Krae alumises servas võisid lisaks olla aasad, millest käis läbi pleegitatud linasest lõngast punutud nöör kaelaaugu kinnisidumiseks. Hiljem hakati kasutama mitmevärvilisi pikemaid kurgupaelu, millel olid tutid otsas. Rinnalõige oli umbes 10-12 cm pikk, servast palistatud.

    Õlgadel olid õlalapid. Õlalapi ja krae vahele jäeti väike vahe. Sinna oli õmmeldud kolmnurkne lapp, mis ulatus krae alt õlalapi peale. Nelinurksed lapid kaenla all lisasid avarust. Varrukad kroogiti õla poolt, õlalapiga kohati olev varrukaosa jäeti sirgelt.

    Varruka teine ots võis olla värvlita või kurrutatud umbes 5 cm laiuse värvli alla. Värvlid kinnitati nööpide ja aasade abil. Mõnikord olid särgivärvlite lõikepoolsesse serva tehtud augud, millest läbipandud paelaga värvel kinni seoti. Varrukavärvlid, õlalapid ja krae servad võisid olla kaunistatud tagasihoidliku pilutikandiga.

    Püksid

    Mehed kandsid kitsaid põlvpükse ehk kintspükse. Jahedamal ajal kanti villasest kangast õmmeldud pükse. Kõige pidulikumad püksid olid potisinisest, lihtsamad lambamustast kangast. Suvised püksid õmmeldi takusest riidest. Samuti kanti kitsenahast pükse.

    Püksid ulatusid umbes põlve keskkohani. Püksisäärte allääres olev lõhik kinnitati kolme vask- või tinanööbiga või seoti kinni sukki ülalhoidvate säärepaeltega. Püksid õmmeldi kas täis- või poollakaga. Lakaks nimetati pükste eesosas olevat lappi. Täislakaga pükstel käis lapp kahelt poolt, poollakaga pükstel ainult ühelt poolt lahti. Pükstel oli tasku, kus hoiti taela, tulerauda ja tubakakotti.

    Vest

    Vesti hõlmad tehti kodukootud triibulisest või ruudulisest villasest kangast, hilisemal ajal ostetud kirjust puuvillasest kangast. Vesti tagumine osa oli takune. Vest oli kitsa kraega, eest kinnise lõikega ja kahe pealeõmmeldud taskuga. Vestil oli ees kaks rida vasknööpe.

    Vatt

    Vatt, kampson, kampsul ehk meeste lühike jakk õmmeldi kodukootud potisinisest, teinekord ka mustast villasest toimses koes kangast. Suvised vatid olid linased - valged või valge-sinisetriibulised.

    Vati seljale jäi vööst allapoole lahtine lipp, kahel pool lippi olid voldid. Vatil olid ees ja taga, saba pääl vask- või tinanööbid. Vati varrukatel olid upslaed - nii nimetati varruka tagasipööratud otsasid.

    Peakatted

    Meeste pidulikuks peakatteks oli kõrge rummuga must kaapkübar. Kübaraid valmistasid Tallinna kübarsepad. Talvel kanti lamba- või rebasenahkseid allatõmmatavate kõrvadega talvemütse.

    Ülerõivad

    Piduliku ülerõivana kandsid mehed musta või potisinist täisvillasest toimses koes kangast õmmeldud pikk-kuube, mantlit. Kuue krae oli lai ja seda kanti mahamurtult. Pikk-kuuel kaunistusi ei olnud. Pikk-kuue peale seoti vöö.

    Talvine ülerõivas kasukas tehti lambanahkadest. Meeste kasukate tegemiseks kasutati musti lambanahku. Erinevalt naiste kasukatest ei olnud meeste kasukatel keskkohas krookeid. Ühe kasuka tegemiseks kulus 6-7 nahka. Kasukas meenutas lõikelt pikk-kuube.

    Vööd

    Mehed kandsid villast vööd pikk-kuue ja kasuka peal, vöö vahele torgati labakindad. Meeste vööd põimiti võrkvöö tehnikas, kooti telgedel või osteti peenvillased kamlotvööd.

    Sukad

    Meeste sukad kooti mustast või potisinisest villasest lõngast. Enamasti olid meeste sukad lihtsad, koekirjadeta. Et sukad üleval püsiksid, seoti neile põlve alla peale säärepaelad. Kirjalike allikate teatel kandsid mehed talvel sukkade all veel sokke, kapeteid.

    Säärepaelad

    Sukad kinnitati ülevalt äärest ümber jala säärepaeltega. Säärepaelad palmitseti tavaliselt värvilistest villastest lõngadest kalasabamustriliselt.

    Kindad

    Mehed kandsid käes silmkoelisi villaseid labakindad. Igapäevased kindad kooti lihtsa kirjaga, jämedast lambatoonides villasest lõngast, pühapäevased peenemast villasest lõngast. Mustrites kasutati geomeetrilisi kirju, mis pidid ühtlasi kinda kandjat kaitsma kurja eest. Kui kindad polnud käes, torkasid mehed need vöö vahele.

    Kotid

    Piibutubakat kandsid mehed kaasas pargitud nahast õmmeldud tubakakotis.

    Jalatsid

    Jalas kanti pidulikumal puhul pargitud nahast pastlaid. Tööjalatsiteks olid parkimata nahast pastlad, samuti pärna- või pajukoorest punutud viisud. 19. sajandi teises pooles muutusid populaarseks säärsaapad, venesaapad.

    Ehted

    Särgi kaelus kinnitati kurgu alt hõbedast või vasest vitssõlega. Abielusõrmustena kasutatud vitssõrmuseid ja harisõrmuseid kandsid nii mehed kui naised.

    Koostaja

    • Liis Luhamaa, pärandtehnoloog (2022)

    Allikad