Põhja-Eesti

Põhja-Eesti rahvarõivarühma kuuluvad Harju-, Järva- ja Virumaa rahvarõivad. Selle rahvarõivarühma lõunapiir langes kokku Eestimaa ja Liivimaa vahelise piiriga.

Põhja-Eesti moodustas rõivastuse poolest suhteliselt ühtlase ja uuendustele vastuvõtliku rühma,siit levisid üle maa mitmed Euroopa moerõivastega seotud nähtused: meestel põlvpükstest ja lühikesest kuuest vatist koosnev ülikond, naistel värvikas pikitriibuline seelik, indigoga tumesiniseks värvitud villased rõivad.

Kõige iseloomulikum siinsele naisterõivastusele oli kahara lühikese pihakatte – käised – kandmine varrukateta särgi peal. Käiseid ja abielunaiste valgest linasest riidest tanu kaunistati alates 18. sajandi lõpust varasema geomeetrilise ornamendi asemel värvilise lillkirjaga. 19. sajandi alguseks oli naiste üldiseks peakatteks Põhja-Eestis saanud pottmüts.

Siiski esines Põhja-Eestis ka väiksemaid lokaalseid erisusi: rannaalad paistsid silma Soome mõjuga, Peipsi põhjarannikul võis täheldada vene- ja vadjapäraseid jooni.

Teksti koostas: Ellen Värv, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator