Lääne-Eesti

Lääne-Eesti rahvarõivastel oli ühisjooni nii Põhja- kui Lõuna-Eestiga. Piirkonna põhjaosas kandsid mehed samasugust tumesinisest villasest riidest põlvpükstest ja vatist ülikonda nagu Põhja-Eestis. Lõunaosas püsis rõivastuses vanemaid, Lõuna-Eestiga ühiseid elemente, näiteks kandsid mehed seal vanatüübilisi pikki pükse.

Naiste särgid olid sarnaselt Lõuna-Eestis kantutega pikkade varrukatega, kuid lõikelt veidi erinevad. Rõivastuse poolest omaette väikese lokaalse rühma moodustanud Kihnu saarel kanti Põhja-Eestile iseloomulikke käiseid. Pikitriibuline seelik kodunes Lääne-Eestis 19. sajandi alguseks. Lääne-Eesti omapäraks võib pidada neotud lõnga (enne värvimist kinni seotud ja sellest tingitult kirjuks jäänud lõnga) kasutamist nii pool- kui täisvillastes seelikutes. Õlgadel kampsuni all või otse särgil kanti õlarätte. Naiste peakatted olid kihelkonniti väga erinevad: lõunaosas kanti eriilmelisi lillkirjaga kaunistatud tanusid, põhjapool pott- ja kabimütse.

Kuigi Lääne-Eestis oli rõivastus uuendustele ja moemõjutustele küllalt vastuvõtlik,  kanti traditsioonilist rõivastust siin suhteliselt kaua, veel 20. sajandi algulgi, Kihnus mitmeid rahvarõivaste elemente tänapäevani.

Teksti koostas: Ellen Värv, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator