Saared

Saarte – Saaremaa, Hiiumaa, Muhu – rõivastus oli mõneti erinev igal saarel. Rõivastuse eripära kujunemist ja süvenemist siin soodustas nii saareline asend, erinevused looduslikes tingimustes kui ka sellest tulenev erinev majanduslaad. Läänemeri oli tähtis ühendustee, kustkaudu jõudsid siia moeuudised Euroopast. Rohkelt kohtas rõivastuses Skandinaavia mõjutusi, mida aitasid osaliselt levitada 13. sajandil siin kujunema hakanud rootsi asustus: näiteks kurrutatud, kuumade leibade all plisseetaoliselt volti pressitud seelikud ja ülerõivaste lõige, tinast malid.

Hiiumaal kandsid naised käiseid, Saaremaal aga pikkade varrukatega särke ja liistikuid – abusid. Käiseid kanti varem ka Muhus, kuid 19. sajandil püsisid need seal vaid traditsioonilises pruudi- ja noorikurõivastuses.

Omapärased ja väga mitmekesised olid saartel naiste peakatted – lõua alt mähitavad linikud, papi või vitsarao abil vormis hoitud tanud, sarvedega või baretikujulised lambanahksed talvemütsid – üllid, Saaremaal ka kootud tuttmütsid.

Ülerõivad ja meeste ülikonnad olid saartel lambapruunid või -mustad, Saaremaal Sõrve poolsaarel hallid. Potisinine värv siin märkimisväärselt ei levinud. Saarte mehed ei võtnud omaks põlvpükste ja lühikeste kuubede moodi.

Teksti koostas: Ellen Värv, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator

Eestirootslastest

Saarte rahvarõivastesse on jätnud jälje Eesti rannaaladele elama asunud rootslased. Eestisse siirdumine toimus eri asulatesse eri aegadel, peamiselt ajavahemikus 10.-14. sajand. Seega on eestirootslased põline Eesti vähemusrahvus. Nende põhilised asualad olid Loode-Eesti rannikualadel ning saartel. Ise on nad end nimetanud eibofolke ehk saarerahvas.

Pärimuste, kohanimede, keeleliste ja rahvarõivaste ühisjoonte järgi võib arvata, et Eesti saartele ja rannikualadele elama asunud rootslased tulid Soome lahe kirderannikult ja saartelt ning Rootsi erinevatest piirkondadest.

Eestirootslaste rõivaste kandmis- ja valmistamistraditsioonides säilisid mitmed arhailistele rõivastele omased jooned. Need pärinesid keskajast ehk ajast, mil algas rootslaste siirdumine Eestisse ning mis näiteks Eesti rahvarõivastest olid enamjaolt ammu kadunud. Erilised olid eestirootslaste lasterõivad, mis ei olnud täiskasvanu rõivaste vähendatud koopiad nagu mujal Eestis. Tähelepanu väärib asjaolu, et erinevate piirkondade eestirootslaste rõivad siiski erinesid üksteisest, ehkki kõik sisaldasid mitmeid vanu rootsi ja soome rahvarõivaste elemente.

Vastavalt asualadele võib jagada eestirootslaste rahvarõivad viieks erinevaks rõivatüübiks: Vormsi (Ormsö), Ruhnu (Runö), Pakri saared (Rågöarna - Stora Rågö, Lilla Rågo) ja Risti kihelkonna rootsi alad, Noarootsi (Nuckö) ning Hiiumaa Reigi kihelkonna Rootsiküla.

Võrreldes Eesti mandri osaga, kus rootslased vahetuis kokkupuuteis allusid rohkem kohalikule kultuurimõjudele, säilitasid näiteks Vormsi, Ruhnu ja Pakri saarte küllaltki eraldatult elavad rootslased oma kultuurilise eripära. Rahvarõiva kandmistraditsioon püsis nendel saartel kuni II Maailmasõjajärgse ümberasumiseni Rootsi.

Teksti koostas: Kristina Rajando, rahvarõivaste uurija