Reigi

Hiiumaa on ajalooliselt kuulunud Läänemaa koosseisu, kuid rõivastuse kujunemises tooni andnud pigem mujalt saadud mõjutused. Reigi, üks saarel olnud neljast kihelkonnast, moodustati 1627. aastal Käina ja Pühalepa kihelkonna kaugematest küladest.

Hoolimata sellest, et Reigi kihelkond oli pikka aega koduks ka suurele rannarootslaste grupile, ei väljendu see kuigi palju saare 19. sajandi  rahvariiete üldises väljanägemises. Pigem võis  rootslaste kohalolu avaldada mõju juba varasemal Rootsi ajal (1563-1710), mil siinne üldine rõivalaad ilmselt lõplikult välja kujunes. Kuna ligi 1000 reigirootslast saadeti 1781. aastal sunniviisiliselt Lõuna-Ukrainasse, ei suutnud väike allesjäänud  rootsikeelne kogukond talurahva riietuse muutumise järgmisel olulisel perioodil (u.1840.-1860) kuigi palju enam kaasa rääkida. Nii olid siinsete eestlaste ja rootslaste riided enam-vähem ühesugused.

Reigi kihelkond kuulus kogu 19. sajandi mõisnike Ungern-Sternbergide valitsusalasse, mistõttu võib sealse riietuse üksikelementides leida suuremat sarnasust samuti Ungern-Sternbergidele kuulunud Pühalepa kihelkonna kui metsade ja soode taha jääva Käina ja Emmaste kihelkonna rõivaga.

Esemete valik  muuseumides on Reigi kihelkonna osas ebaühtlane, kuid annab siiski võimaluse üldist pilti rõivast kujundada. Palju on abiks olnud baltisakslasest kunstniku Hermann Schlichtingi 19. sajandi keskel hiiurootslastest, aga ka teistest hiidlasest joonistatud akvarellid.