Pappalusel peakatete hoidmine ja hooldamine

Pappalusel peakateteks saab nimetada pott- ja kabimütse ja nende erinevaid vorme, mõningaid talvemütse ja pärgasid.

Neile peaeakatetele annab kuju lõikejärgne papist põhi, mis on pottmütside puhul veel ka vati või takuga polsterdatud ning kaetud siid-, sits- või mõne muu kangaga.

Kattematerjalide pleekimise vältimiseks tuleks peakatteid hoiustada valguse eest varjatud kohas. Kapis teiste asjade vahele asetatuna on oht, et mütsi papist karkass või pärja võru murdub või vajub loperguseks. Seepärast tuleb kandmise vahepeal peakatet hoida selleks mõeldud pappkarbis.

Mütside sisse on soovitav enne kandmist kinnitada higipael. Kõige lihtsam on lõigata õhukesest, hästi niiskust imavast materjalist riba ja kinnitada see harvade pistetega mütsi sisemisele poolele. See riba kogub endasse higi, tolmu ja meigi, mis muidu mütsi külge jääks. Vahetult enne mütsi kandmist ei ole soovitav juukseid värvida. Juuksevärv, eriti lillad ja punased toonid, kipuvad mütsi voodrit ja äärekanti määrima ning ajapikku võib see peakatte pöördumatult rikkuda.

Peale kandmist tuleb mütsil lasta taheneda. Kui müts on märjaks saanud (näiteks vihma kätte jäänud), lastakse mütsil täiesti ära kuivada. Vormi säilitamiseks oleks kõige parem, kui müts saaks olla kuni kuivamiseni peas. Kui see pole võimalik, siis võib mütsi kuivama asetada ka mõne purgi või vaasi peale. Oluline on, et müts saaks kuivada oma loomulikus asendis – siis ei muutu kuju loperguseks. Kuivamise aeg võib olla väga erinev, sõltudes mütsi materjalidest ja polstri paksusest.

Määrdunud pits e. treemel või lindid eemaldatakse eseme küljest ja asendatakse uutega. Kui toiming tundub keeruline või on mütsil ka muid kahjustusi, on kõige õigem pöörduda peakatte valmistanud meistri poole.

Koostas

  • Maret Lehis