Rahvarõivaste kahjustajad

Harilik riidekoi

Harilik riidekoi (Tineola bisselliella) täiskasvanud riidekoi on 5-7 mm pikkune, ta esitiivad on läikivad kuldkollased, tiibade tagaosa on tugevalt narmaline. Vastne on kuni 10 mm pikkune, kreemjasvalge, kuldpruuni peaga. Elab siidikookonis, mis on kehast sageli 10 kuni 15 korda pikem. Nukk on umbes 6 mm pikkune.  Munast täiskasvanuks saamiseni kulub tavaliselt umbes 6 nädalat. Samas võib see aeg ulatuda 10 kuni 18 kuuni, kui toitu on ebapisavalt või kui temperatuur on madal. Täiskasvanud riidekoi ei toitu. Pigem jookseb kui lendab.Harilik riidekoi on õlekollane liblikas. Emasputukas muneb hoolikalt valitud kohta, mis asub villas, karusnahas, vaibas, isolatsioonimaterjalides või ükskõik kus on loomset materjali. See koht peab olema pime, sest kooruvad tõugud ei talu üldse valgust. Teiseks peab see koht olema kaitstud, paigalpüsiv ja rahulik. Kolmandaks peab see olema eriti toitainerikas, sest tõuk peab saama rohkesti toitu kohe esimestel elutundidel, et ta suudaks kedrata enda ümber kaitsva toru. Vahetult pärast koorumist hakkab tõuk sööma materjali ja tungima üha sügavamale kangasse.

Torus on tõuk kaitstud valguse eest ning saab liikuda kangas enda ümber, otsides toiteinerikkaid kiudusid. See periood on materjalidele kõige hukatuslikum. Tõuk jätab endast maha narmaid, võrku ja väljaheiteid. Tekitatud augud võivad olla suured ja narmalised. Tõugu väljaheidete värvuse järgi võib otsustada, mis värvi materjale ta on söönud.

lendab, ainult siis kui on soe, väldib heledat valgust. Vastse tegevuse tulemuseks on ebaregulaarsed augud kangastes.

Mööblikoi

Mööblikoi (Tineola furciferella) on üks suuremaid karusnaha, villase ja sulgedest esemete kahjustaja. Heade tingimuste korral annab 4 põlvkonda aastas, aastaringselt, põlvkonna elutsükkli pikkus kestab 2 kuni 4 kuuni. Sarnaneb väga harilikule riidekoile, aga on tast veidi suurem, esitiibade siruulatus on 9,5 kuni 18,5 mm. Värvus varieerub kollakas hallist – punaka helgiga tumekollaseni, millel on kuldse tooniga siidine läige. Esitiiva eesserv on tumedam, esitiivad tumedamad kui tagumised. Liblikad lendavad õhtul hämaras või öösel. Emane liblikas muneb kuni 300 väikest piklikust munast koosneva massi, munad arenevad  +10^o  – +30^o C juures. [areng kestab:  +12^o– 13^o C juures – 37 -38 päeva;  +18^o – 19^o C juures – 13 -14 päeva; +23^o-24^o C juures – 6 -7 päeva; +29^o– 30^o C juures – 4 -5 päeva.] Vastse staadiume võib olla kuni 6 – 8. Kookonisse koob nii söögi kui ka ekskremendid. Kookonite vahetamise käigus tekkinud käigu (kahjustuse) pikkus võib ulatuda 10 cm. Kookonit maha jättes söövad läbi materjali. Vahetevahel vahetab kohta ja teeb uue kookoni hoopis uude kohta. Vastse üks arengu tsükkel võib olla 7 – 10 ööpäeva pikk. Vastse areng sõltub temperatuurist  [+ 15^o C juures – 186 -195 päeva; + 20^o C juures – 133 -135 päeva; + 25^o C juures – 72 -89 päeva; + 30^o C juures – 62 -72 päeva.] Kõrgemate ja madalamate temperatuuride juures vastsete areng häirub ja vastsed hukkuvad. Optimaalne temperatuur on +23^o – 25^o C. Kuna see liik armastab kuiva, siis on liigniiskus selle liigi jaoks arengut pärssiv. Vastsed on valguspelglikud juba varasest arengustaadiumist. Nukkumine kestab 7 -18 päeva, emased liblikad arenevad 2 – 3 päeva kiiremini kui isased. Liblikad ei toitu, elavad kuni 1 kuu. Sageli aetakse harilik riidekoi ja mööblikoi omavahel segamini.

Kasukakoi

Kasukakoi (Tinea pellionella) – täiskasvanud kasukakoi on 6 mm pikkune. Tumedad tuhmkollased esitiivad on kahe või kolme tumedama täpiga. Vastne on kuni 10mm pikkune, elab siidikookonis, mis on tavaliselt sama värvi söödud kangaga. Nukud moodustuvad suletud vastsekapslites. Munast täiskasvanuks saamiseni kulub tavaliselt, nagu harilikul riidekoilgi, 6 nädalat. Samas võib see aeg olla oluliselt pikem, sõltuvalt temperatuurist ja toidust. On haruldasem kui harilik riidekoi, teeb kangastesse korrapäraseid auke.

Täiskasvanud koid võivad tuppa lennata avatud aknast või uksest, võivad tulla linnupesadest…. tavaliselt kestab areng umbes 1 aasta, aga heade tingimuste korral võib arengutsükkel olla oluliselt lühem. Munad võivad olla mitu kuud oote- ehk uinimisasendis ja arenema hakata alles hiljem. Materjale, millel on verd, higi või uriini, on alati rohkem kajustunud koiliblikate vastsete poolt kui puhtad materjalid. Kahjustused on enamasti varjus olevatel aladel, tagumised murdevoldid, voltide põhjad, taskud.

Vanades majades on väga levinud teised riidekoi liigid – pruun riidekoi (Hofmannophila pseudospretella) – ei kahjusta tavaliselt kuiva puhast tekstiili; vaibakoi –(Trichophaga tapezella) – kahjustab eelkõige villast ja siidist materjale. Kui tõuk on tekitanud juba küllalt kahju, siirdub ta järgmisse eluetappi ehk nukkub. Kui järjekordne sugupõlv on sündinud, võib näha õhus heljumas jälle paarilisi otsivaid täiskasvanud koisid. Paariliste otsimine ja munemine toimub samas kohas nii kaua, kui järgmise sugupõlve jaoks jätkub toitu. Seepärast on saastatuse levik uutesse kohtadesse üldjuhul aeglane.

Kuidas kaitsta materjale koitõukude eest?

Ära hoia kunagi rõivaid pikka aega määrdunutena või niisketena riidekapis. Tuuluta, klopi ja harja tekstiile regulaarselt ning puhasta tolmuimejaga riidekapid ja vanad polsterdatud mööbliesemed. Hoolitse selle eest, et koiliblikale ei jää pimedat, rahulikku ja toitainerikast kohta munemiseks. Lavendel, seedripuu ja eeterlikud õlid peletavad osa täiskasvanud isenditest, kuid mitte kõiki. Mõjuvad pärssivalt osadele koiliblika arenguastmetele.

Riidekoisid võib esineda kõigil aastaaegadel. Eespool loetletud on riideid kahjustavad liigid, aga majapidamises  võib leiduda veel teistsuguseid lendavaid isendeid.

•             Jahukoi/ kuivatatud puuviljakoi/ pähklikoi (Ephestia cautella) – täiskasvanud liblikas on 7 – 9 mm pikkune, 15 -20 mm-se tiivaulatusega, hallikas pruun, heledamate ja tumedamate triipudega. Vastsed on valged, kollakad või punakad, värvus oleneb toidust. Nukkumiseks liigub pimedatesse kohtadesse. Elutsükkel on optimaalse temperatuuri juures (+32^o C) 31 päeva. Teda seostatakse eelkõige imporditud toiduainetega. Peamiselt kahjustab ladustatud teravilja, pähkleid, kuivatatud puuvilju, õliseemneid ja õlikooki. Harva ründab tubakat ja loomseid tooteid. Täiskasvanud putukas ei toitu.

•             Koiliblikas. ka dreeniliblikas (Psychoda spp) – täiskasvanud koiliblikas on 5 mm pikkune hall karvaste tiibadega liblikas, mis annab talle koi välimuse. Muneb munad 30- 100 munast koosneva massina, mis koorub vähem kui 48 tunniga. Vastse etapp kestab 9 – 15 päeva ning nukkumine 20 – 40 tundi. Täiskasvanud koiliblikas võib elada umbes 3 nädalat. Kodudes tuleb koiliblikas tavaliselt kraanikausist, vanni, duši või põranda äravooluavadest, eriti harva kasutatavatest või aeglase vooluga äravooluavadest. Koivastne toitub setetest, lagunevast taimmaterjalist ning mikroskoopilistest taimedest ja loomadest.

Tekstiile võivad kahjustada veel

•             Vaibanäkk (Anthrenus verbasci) – 2- 3 mm pikkused, lepatriinu kujuga mardikad, kelle muster varieerub liigiti, moodustades enamasti segu mustast, valgest ja kollasest/kuldsest. Täiskasvanud mardikad lendavad hästi sooja ilmaga hiliskevadest – varasuveni, kui lilled õitsevad, paaritumine toimub välitingimustes  ja siis tulevad nad ruumi munema. Vastne on lühike, paks  4 – 5 mm pikkune, pruun ja karvane, kolme odakujulise karvasalguga mõlemal pool tagalülil. Esimeses vastse arengu faasis on vastne väiksem kui 1 mm ja võib ronida sisse igast väga väikesest praost ja pilust. Arenedes jätavad maha oma varasema arengu faasis oleku kestad ( tihti leiamegi neid).  Nukk moodustub vastse viimases arengustaadiumis ja  kestab 10 kuni 30 päeva. Tavaliselt annab ühe pesakonna aastas, kuid sooja temperatuuri korral ka kaks, kuid mõningal juhul võib areng võtta ka aastaid Vastsed rullivad end segamise korral kokku. Karvad võivad mõne inimese jaoks olla häirivad. Vastseid tuntakse „villakarude” nime all. Tavaline kahjur. Täiskasvanud mardikad toituvad väljas sageli enelasetaimedest. Eelistavad nahka, karusnahka, villast tekstiili, puuvillaseid materjale ei kahjusta. Neid mardikaid võib harilikult leida linnupesades ja loomakarvades.

•             Kasukanäkk (Attagenus pellio) – täiskasvanud putukas on 4 – 6 mm pikkused, piklik-ovaalse kuju ja vaid ühe väikese valge laiguga kattetiibadel, muus osas värvus varieerub punakaspruunist mustani. Vastne on 6 mm pikkune, pikkade oranžide karvatuttidega alakeha alumises osas. Vastsel on kooriklik välimus. Nukk moodustub vastse viimases arengustaadiumis. Paaritumine toimub välitingimustes, peale mida lendab tuppa munema. Tavaliselt annab ühe generatsiooni aasta jooksul, kuid areng võib pikeneda kuni kolmele aastale. Tavapärane linnupesade elanik. Täiskasvanud putukas toitub välitingimustes sageli enelataimedest. Vastne ründab karusnahku, nahka, villaseid esemeid jms ning ladustatud teravilja.  

•             Harilik nahanäkk (Dermestes lardarius) –  elab peale linnupesade ja kuivanud korjuste ka halvasti hooldatud jäätmekonteinerites ja prügimägedel. See putukas on suhteliselt levinud eluruumides, kus ta sööb surnud putukaid. Toidu- (eriti suitsuliha) lõhnad meelitavad neid ka sahvritesse. Tõukusid võib leida näiteks kuivast kassi- või koeratoidust.

Hariliku nahanäki tunneb hõlpsalt ära tõukude poolt mahajäetud pikakarvaliste nahkade poolest. Talvel eluruumides liikuvad tõugud kahjustavad lisaks tekstiilidele ja karusnahkadele ka parkimata nahkasid. Nukkuma asuvad tõugud võivad puurida auke seinalaudadesse ja isolatsioonimaterjalidesse.

Selle mardika rohke esinemine tuleneb enamasti  olmejäätmete hoolimatust käitlusest. saastatus võib olla tingitud pööninguruumides asuvatest linnu- ja herilasepesadest.

•             Pruunnahanäkk – must või pruun, aga suurem kui vaibanäkk (6-10 mm), vastsed on sametpruunid ja väga karvased.

•             Smirnovinäkk – must pruunide laikudega

•             Muuseumimardikas(Anthrenus museorum) – Mardikas on umbes 3 mm ja tõuk täiskasvanuna ligikaudu 4 mm pikkune ja tihedate karvadega. Mõlemad teesklevad puudutamisel surnut. Muuseumimardikas, täpiline nahanäkk ja kasukanäkk pesitsevad kõik linnupesades ja kuivanud korjustes ning söövad näiteks surnud putukaid. Seega tuleb hävitada lindude, nahkhiirte, herilaste ja muude elusolendite tühjad pesad ja jäänused. Korista kõik korjused (surnud kärbsed, hiired jne) maja konstruktsioonidest sügisel. Hoolitse hügieeni eest. Korista surnud putukad laelampide varjudest. Kui avastad kevadel eluruumides mardikate parvi, kontrolli üle ja puhasta rõivaste ja voodiriiete kapid

Kui linnupesi on lõõride või muude vastavate liikumisteede läheduses, võivad tõugud liikuda sügisel siseruumidesse talvituma. Tubades liikuvad tõugud kahjustavad tekstiile ja karusnahku, närides neisse aukusid ja kiskudes välja karvu. Tõukusid on eluruumides tavaliselt vaid mõni ning ka nende tekitatud kahju on vähene. Kui avastad mardikaid, puhasta või külmuta võimalikud putuka- ja loomakollektsioonid.

Tekstiile kahjustavate mardikate tõugud jätavad endast üldjuhul maha väikesed siledaservalised augud. Tekstiilidele ei jää narmaid või väljaheitepalle, mida võib leida koitõukude jälgedest. Mardikate näritud augud on väiksemad ning neid võib leida vahel ka sünteetilistest kangastest. Tõuk kunstkiudu siiski ei söö, kuid tekitab auke liikumistee rajamiseks.

Attagenus woodroffei, Attagenus fasciatus. See on eriti suurt kahju tekitav tekstiilikahjur, kes paljuneb soojades ruumides. Tõuk peidab end vahelagede täitematerjalides, põrandaliistude ja vaipade all, hoiuruumides ning vastavates pimedates kohtades, süües peamiselt tekstiilitolmu ning surnud putukaid. Tõugud jätavad endast maha kollakaspruune triibulisi nahku, millel on ühes otsas pikk ja vahel isegi tihe karvatutt. Lenneldes pürib täiskasvanud putukas valguse poole. Seda mardikat kohtab eriti palju vanades hoonetes.

Tõuk kahjustab villaseid tooteid, karusnahku, puuvilla ja vaipu ning muid tekstiile. Ta ründab visalt määrdunud ja plekilisi rõivaid. Tagajärg võib olla kurb, kui pesemata jäänud kampsun on jäetud pikaks ajaks vedelema riidekapi riiulile. Mõne karusnahakahjuri pärast ei pea veel muret tundma. Tõugud ei ründa tingimata materjale, kui neil on piisavalt toitu nende peidupaikades ja eluruumid hoitakse puhtad.

Eriti määrdunud tekstiile võivad kahjustada ka:

• väike-jahumardikas (Tribolium destructor)
• küürak-teesklane (Niptus hololeucus)

Enneta tekstiilikahjurite ilmumist

Uuri läbi, pese, lase keemiliselt puhastada või harja ja tuuluta kõik kasutatutena ostetud tekstiilid. Hoia tekstiilide hoiukohad puhtana. Puhasta tolmuimejaga ja pese puhtaks riiulid, kapid ja sahtlid. Säilita tekstiile alati puhastena. Kui elad korrusmajas ja tead, et naabri korteris on avastatud putukaid, võid töödelda oma sahtlid ja riiulid tõrjeaerosooliga. Sel juhul kata riiulid ja sahtlipõhjad riiulipaberiga.

Kui mardikaid avastatakse, siis on kodu põhjalik koristamine omal kohal. Tühjenda ja puhasta hoolikalt tolmuimejaga riidekapp ja sahtlid. Vii vaibad välja või puhasta need põhjalikult tolmuimejaga ka altpoolt. Ära unusta viia tolmuimeja tolmukotti välja. Puhasta rõivad ja muud tekstiilid. Talvel on tuulutamine väga tõhus abinõu. Juba vähenegi pakane tapab kõvakooriku kõik arenguastmed.

Koostas Marike Laht