Rahvarõivaste kahjustajad
Harilik riidekoi
Harilik riidekoi (Tineola bisselliella) täiskasvanud riidekoi on 5-7 mm pikkune, ta esitiivad on läikivad kuldkollased, tiibade tagaosa on tugevalt narmaline. Riidekoi vastne on kuni 10 mm pikkune, kreemjasvalge, kuldpruuni peaga. Elab siidikookonis, mis on kehast sageli 10 kuni 15 korda pikem. Nukk on umbes 6 mm pikkune. Munast täiskasvanuks saamiseni kulub tal tavaliselt umbes 6 nädalat. Samas võib see aeg ulatuda 10-18 kuuni, kui toitu on ebapiisavalt või kui temperatuur on madal. Täiskasvanud riidekoi on õlekollane liblikas. Ta ei toitu ning pigem jookseb kui lendab. Riidekoi lendab ainult siis kui on soe ja väldib heledat valgust.
Emasputukas muneb hoolikalt valitud kohta, mis asub villas, karusnahas, vaibas, isolatsioonimaterjalides või ükskõik kus, kus on loomset materjali. See koht peab olema pime, sest kooruvad tõugud ei talu üldse valgust. Teiseks peab see koht olema kaitstud, paigalpüsiv ja rahulik. Kolmandaks peab koht olema eriti toitainerikas, sest tõuk peab saama rohkesti toitu kohe esimestel elutundidel, et ta suudaks kedrata enda ümber kaitsva toru. Vahetult pärast koorumist hakkab vastne sööma materjali ja tungima üha sügavamale kangasse.
Torus on vastne kaitstud valguse eest ning saab liikuda kangas enda ümber, otsides toiteinerikkaid kiudusid. See periood on materjalidele kõige hukatuslikum. Vastne jätab endast maha narmaid, võrku ja väljaheiteid. Tekitatud augud võivad olla suured ja narmalised. Tõugu väljaheidete värvuse järgi võib otsustada, mis värvi materjale ta on söönud.
Mööblikoi
Mööblikoi (Tineola furciferella) on üks suuremaid karusnaha, villaste ja sulgedest esemete kahjustaja. Heade tingimuste korral annab mööblikoi 4 põlvkonda aastas, aastaringselt, põlvkonna elutsükkli pikkus on 2-4 kuud. Mööblikoi sarnaneb väga harilikule riidekoile, aga on tast veidi suurem, esitiibade siruulatus on 9,5 kuni 18,5 mm. Värvus varieerub kollakashallist punaka helgiga tumekollaseni, millel on kuldse tooniga siidine läige. Esitiiva eesserv on tumedam, esitiivad tumedamad kui tagumised. Liblikad lendavad õhtul hämaras või öösel.
Emane liblikas muneb kuni 300 väikest piklikust munast koosneva massi. Munad arenevad 10-30 oC juures. Areng kestab 12-13 oC juures 37-38 päeva; 18-19 oC juures 13-14 päeva; 23-24 oC juures 6-7 päeva; 29-30 oC juures 4-5 päeva. Vastse staadiume võib olla 6–8. Kookonisse koob ta nii söögi kui ka ekskremendid. Kookonite vahetamise käigus tekkinud käigu ehk kahjustuse pikkus võib ulatuda 10 cm. Kookonit maha jättes söövad vastsed läbi materjali. Vahetevahel vahetab vastne kohta ja teeb uue kookoni hoopis uude kohta.
Vastse üks arengutsükkel võib olla 7-10 ööpäeva pikk. Vastse areng sõltub temperatuurist. 15 oC juures areneb vastne 186-195 päeva; 20 oC juures 133-135 päeva; 25 oC juures 72 -89 päeva; 30 oC juures 62-72 päeva. Kõrgemate ja madalamate temperatuuride juures vastsete areng häirub ja vastsed hukkuvad. Optimaalne temperatuur on 23-25 oC. Kuna see liik armastab kuiva, siis on liigniiskus riidekoi vastsete jaoks arengut pärssiv. Vastsed on valguspelglikud juba varases arengustaadiumis. Nukkumine kestab 7-18 päeva, emased liblikad arenevad 2-3 päeva kiiremini kui isased. Liblikad ei toitu ja elavad kuni 1 kuu. Sageli aetakse harilik riidekoi ja mööblikoi omavahel segamini.
Teised tekstiile kahjustavad koid ja mardikad
Kasukakoi (Tinea pellionella) on täiskasvanuna 6 mm pikkune. Tumedad tuhmkollased esitiivad on kahe või kolme tumedama täpiga. Vastne on kuni 10 mm pikkune ja elab siidikookonis, mis on tavaliselt sama värvi söödud kangaga. Nukud moodustuvad suletud vastsekapslites. Munast täiskasvanuks saamiseni kulub nagu harilikul riidekoilgi 6 nädalat. Samas võib see aeg olla oluliselt pikem, sõltuvalt temperatuurist ja toidust. Kasukakoi on haruldasem kui harilik riidekoi, ta teeb kangastesse korrapäraseid auke. Täiskasvanud koid võivad tuppa lennata avatud aknast või uksest, võivad tulla linnupesadest.
Tavaliselt kestab kasukakoi areng umbes 1 aasta, aga heade tingimuste korral võib arengutsükkel olla oluliselt lühem. Munad võivad mitu kuud olla oote- ehk uinumisseisundis ja hakata arenema alles hiljem. Materjalid, millel on verd, higi või uriini, on alati rohkem kajustunud koiliblikate vastsete poolt kui puhtad materjalid. Kahjustused on enamasti varjus olevatel aladel nagu tagumised murdevoldid, voltide põhjad ja taskud.
Vanades majades on väga levinud teised riidekoi liigid. Pruun riidekoi (Hofmannophila pseudospretella) ei kahjusta tavaliselt kuiva puhast tekstiili. Vaibakoi (Trichophaga tapetzella) kahjustab eelkõige villast ja siidist materjale. Kui tõuk on tekitanud juba küllalt kahju, siirdub ta järgmisse eluetappi ehk nukkub. Kui järjekordne sugupõlv on sündinud, võib näha õhus heljumas paarilisi otsivaid täiskasvanud koisid. Paariliste otsimine ja munemine toimub samas kohas, kuniks järgmise sugupõlve jaoks jätkub toitu. Seepärast on saastatuse levik uutesse kohtadesse üldjuhul aeglane.
Vaibanäkid (Anthrenus verbasci) on 2-3 mm pikkused lepatriinu kujuga mardikad, kelle muster varieerub liigiti, moodustades enamasti segu mustast, valgest ja kollasest/kuldsest. Täiskasvanud mardikad lendavad hästi sooja ilmaga hiliskevadest varasuveni, kui lilled õitsevad. Paaritumine toimub välitingimustes ja siis tulevad nad ruumi munema. Vastne on lühike, paks 4-5 mm pikkune, pruun ja karvane, kolme odakujulise karvasalguga mõlemal pool tagalülil. Esimeses vastse arengu faasis on vastne väiksem kui 1 mm ja võib ronida sisse igast väga väikesest praost ja pilust. Arenedes jätavad maha oma varasema arengu faasis oleku kestad, tihti leiamegi neid. Nukk moodustub vastse viimases arengustaadiumis ja kestab 10 kuni 30 päeva. Tavaliselt annab ühe pesakonna aastas, kuid sooja temperatuuri korral ka kaks. Mõningal juhul võib areng võtta ka aastaid Vastsed rullivad end segamise korral kokku. Karvad võivad mõne inimese jaoks olla häirivad. Vastseid tuntakse „villakarude” nime all. Tavaline kahjur. Täiskasvanud mardikad toituvad väljas sageli enelasetaimedest. Eelistavad nahka, karusnahka, villast tekstiili, puuvillaseid materjale ei kahjusta. Neid mardikaid võib harilikult leida linnupesades ja loomakarvades.
Kasukanäki (Attagenus pellio) täiskasvanud putukas on 4-6 mm pikkune, piklik-ovaalse kuju ja vaid ühe väikese valge laiguga kattetiibadel. Muus osas värvus varieerub punakaspruunist mustani. Vastne on 6 mm pikkune, pikkade oranžide karvatuttidega alakeha alumises osas. Vastsel on kooriklik välimus. Nukk moodustub vastse viimases arengustaadiumis. Paaritumine toimub välitingimustes, seejärel lendab putukas tuppa munema. Tavaliselt annab kasukanäkk ühe generatsiooni aasta jooksul, kuid areng võib pikeneda kuni kolmele aastale. Tavapärane linnupesade elanik. Täiskasvanud putukas toitub välitingimustes sageli enelataimedest. Vastne ründab karusnahku, nahka, villaseid esemeid jms ning ladustatud teravilja.
Harilik nahanäkk (Dermestes lardarius) elab peale linnupesade ja kuivanud korjuste ka halvasti hooldatud jäätmekonteinerites ja prügimägedel. See putukas on suhteliselt levinud eluruumides, kus ta sööb surnud putukaid. Toidu-, eriti suitsuliha lõhnad meelitavad neid ka sahvritesse. Tõukusid võib leida näiteks kuivast kassi- või koeratoidust.
Hariliku nahanäki tunneb hõlpsalt ära tõukude poolt mahajäetud pikakarvaliste nahkade poolest. Talvel eluruumides liikuvad tõugud kahjustavad lisaks tekstiilidele ja karusnahkadele ka parkimata nahkasid. Nukkuma asuvad tõugud võivad puurida auke seinalaudadesse ja isolatsioonimaterjalidesse. Selle mardika rohke esinemine tuleneb enamasti olmejäätmete hoolimatust käitlusest. saastatus võib olla tingitud pööninguruumides asuvatest linnu- ja herilasepesadest.
Muuseumimardikas (Anthrenus museorum) on umbes 3 mm pikkune. Tõuk on täiskasvanuna ligikaudu 4 mm pikkune ja tihedate karvadega. Mõlemad teesklevad puudutamisel surnut.
Eriti määrdunud tekstiile võivad kahjustada ka väike-jahumardikas (Tribolium destructor) ja küürak-teesklane (Niptus hololeucus).
Attagenus woodroffei ja Attagenus fasciatus on eriti suurt kahju tekitavad tekstiilikahjurid, kes paljunevad soojades ruumides. Tõugud peidavad end vahelagede täitematerjalides, põrandaliistude ja vaipade all, hoiuruumides ning vastavates pimedates kohtades, süües peamiselt tekstiilitolmu ning surnud putukaid. Tõugud jätavad endast maha kollakaspruune triibulisi nahku, millel on ühes otsas pikk ja vahel isegi tihe karvatutt. Lenneldes pürib täiskasvanud putukas valguse poole. Seda mardikat kohtab eriti palju vanades hoonetes.
Tekstiile kahjustavate mardikate tõugud jätavad endast üldjuhul maha väikesed siledaservalised augud. Tekstiilidele ei jää narmaid või väljaheitepalle, mida võib leida koitõukude jälgedest. Mardikate näritud augud on väiksemad ning neid võib leida vahel ka sünteetilistest kangastest. Tõuk kunstkiudu siiski ei söö, kuid tekitab auke liikumistee rajamiseks.
Kuidas kaitsta materjale koi- ja mardikavastsete eest?
Ära hoia kunagi rõivaid pikka aega määrdunutena või niisketena riidekapis. Tuuluta, klopi ja harja tekstiile regulaarselt ning puhasta tolmuimejaga riidekapid ja vanad polsterdatud mööbliesemed. Hoolitse selle eest, et koiliblikale ei jääks pimedat, rahulikku ja toitainerikast kohta munemiseks. Lavendel, seedripuu ja eeterlikud õlid peletavad osa täiskasvanud isenditest, kuid mitte kõiki. Need mõjuvad samuti pärssivalt osadele koiliblika arenguastmetele.
Mitmed tekstiile kahjustavad mardikad pesitsevad linnupesades ja kuivanud korjustes ning söövad surnud putukaid. Seega tuleb hävitada lindude, nahkhiirte, herilaste ja muude elusolendite tühjad pesad ja jäänused. Kui linnupesi on lõõride või muude vastavate liikumisteede läheduses, võivad vastsed liikuda sügisel siseruumidesse talvituma. Korista kõik korjused (surnud kärbsed, hiired jne) maja konstruktsioonidest sügisel. Hoolitse hügieeni eest. Korista surnud putukad laelampide varjudest. Kui avastad kevadel eluruumides mardikate parvi, kontrolli üle ja puhasta rõivaste ja voodiriiete kapid ning puhasta või külmuta putuka- ja loomakollektsioonid.
Enneta tekstiilikahjurite ilmumist
Uuri läbi, pese, lase keemiliselt puhastada või harja ja tuuluta kõik kasutatutena ostetud tekstiilid. Hoia tekstiilide hoiukohad puhtana. Puhasta tolmuimejaga ja pese puhtaks riiulid, kapid ja sahtlid. Säilita tekstiile alati puhastena. Kui elad korrusmajas ja tead, et naabri korteris on avastatud putukaid, võid töödelda oma sahtlid ja riiulid tõrjeaerosooliga. Sel juhul kata riiulid ja sahtlipõhjad riiulipaberiga.
Kui kahjurputukad avastatakse, siis on kodu põhjalik koristamine omal kohal. Tühjenda ja puhasta hoolikalt tolmuimejaga riidekapp ja sahtlid. Vii vaibad välja või puhasta need põhjalikult tolmuimejaga ka altpoolt. Ära unusta viia tolmuimeja tolmukotti välja. Puhasta rõivad ja muud tekstiilid. Talvel on tuulutamine väga tõhus abinõu.
Koostaja Marike Laht